Isiklik probleem...

Ma ei tea kas teistel vanematel ka niimoodi on, aga mina tunnen vahel, et olen kohutav ema. Näiteks täna. No ma ei saa aru, miks ma lähen niimoodi närvi ja teen absoluutselt kõike ristivastupidi sellele, kuidas ma tahaksin. Igal õhtul mõtlen, et homme on parem päev, olen rahulik ja armastav, kannatlik ja lahke ja siis palun väga, tuleb hommik, uus päev ja kõik on jälle endine. Mina olen ikka endine. Lähen asjatult endast välja kui lapsed kaklevad või on minu vastu ebaviisakad, keelduvad koristamast või abistamast või oh õudust, õppimast. Ühesõnaga siin ma siis nüüd olen, lapsed magavad ja ma nuputan...mida ma peaksin endaga ette võtma.
Analüüs:
1. Võtan aega enda jaoks.
2. Võtan aega iga lapse jaoks eraldi. Kuidas?
3. Kui tunnen, et lähen endast välja põgenen oma tuppa? Olen seda vahel teinud ja vahel aitab aga garantiid pole ja oleneb tõesti olukorrast.

Ma tõesti armastan oma kallikesi nii väga ja ma ei taha olla neile halvaks eeskujuks, ega jätta muljet, nagu see oleks normaalne, kui keegi nende peale häält tõstab või ükskõik mil moel haiget teeb.

Üritan homme jälle paremini:)

Hingamispäev

Mulle tundub, et ma olen sellest juba varemgi kirjutanud...aga kordamine on ju tarkuse ema:)
Meie pere jaoks on pühapäev eriline päev. Hingamispäeva pühitsemine on Jumala käsk. Mulle meeldib väga selle aasta kevadise üldkonverentsi vanem L. Tom Perry kõne teemal hingamispäev ja sakrament. Järgnev lõik on sellest kõnest:

"Kui mõtiskleme hingamispäeva ja sakramendi üle oma elus, tulevad ilmsiks kolm asja, mida Issand meilt nõuab. Esiteks tuleb hoida end maailmast reostamata. Teiseks tuleb minna palvekotta ja ohverdada oma sakramendid. Ja kolmandaks tuleb puhata oma töödest.
Kui auväärne on olla kristlane ja elada Kristuse tõelise jüngrina. Ta ütles meie kohta: „Nad ei ole maailmast, nõnda nagu minagi ei ole maailmast.” Et hoida end maailmast reostamata, ootab Ta, et väldiksime hingamispäeval äriettevõtete ja meelelahutusega seotud maiseid segajaid."

Mis teeb meie pere jaoks hingamispäeva eriliseks:
1. Me käime perena kirikus, kus me uuendame tehtud lepinguid ja saame õppida ning õpetada.
2. Me ei käi poes ega tegele maise meelelahutusega.
3. Paul ei tegele jalgpalliga.

Nagu ütles täna Bert, hingamispäev on hea päev!

Lõpetuseks hoiatus vanem L. Tom Perrylt:
"Vennad ja õed! Vastane on neil viimastel aegadel edukas, kui muutume Päästjale pühendumisel loiuks, eirame Tema õpetusi Uues Testamendis ja teistes pühakirjades ning lakkame Teda järgimast. Vanemad, praegu on õige aeg õpetada oma lapsi olema usklikele eeskujuks, käies sakramendikoosolekul. Aidake neil olla pühapäevahommiku saabudes väljapuhanud, korralikult riides ja vaimselt valmis võtma sakramendi võrdkujusid ning tundma Püha Vaimu valgustavat, harivat ja õilistavat väge. Valitsegu teie peres armastus, kui peate hingamispäeva terve päeva
pühana ning saate terve nädala osa selle vaimsetest õnnistustest. Paluge oma poegadel ja tütardel pühitseda hingamispäeva ning seda tehes „tõus[ta] ja sära[da], et [nende] valgus võiks olla rahvastele lipuks”."

Ma olen nii tänulik hingamispäva eest.

Poisid

Sel nädalal olen mõelnud teemale mis puudutab vist küll kõiki poisslapsi kasvatavaid vanemaid - mängupüssid. Nii... Meie kodus on tulirelvad olnud alati keelatud, me lihtsalt ei osta neid oma poistele ja tegelikult ega nad pole väga ise ka huvi tundnud(välja arvatud üks, kes nooremana ikka vahel lunis, et kas ei võiks). Tean et paljudes teistes peredes on asi teisiti aga meile on alati tundunud õige relvi mitte koju osta, samuti ei mängita meie kodus selliseid (arvuti)mänge kus peaks kedagi hävitama/tapma ning oleme lastele ikka õpetanud, et kui keegi teeb sulle liiga siis "keera teine põsk". Tean, et mõned kirikuliikmed-juhid on meile seda isegi etteheitnud, et me ei kasvata oma poistest tublisid riigikaitsjaid.
Mõtisklesin Heelamani 2000 noore mehe peale. Nende noorte meeste vanemad olid matnud oma relvad ja teinud Jumalaga lepingu, et nad mitte kunagi ei haara enam oma sõjarelvi. Sellest võib järeldada, et nad ei õpetanud sõdimist ka oma poegadele. Siiski, kui tekkis vajadus oma perekondi ja Nefilasi kaitsta, pakkusid need noored mehed ennast vabatahtlikuks ja läksid sõdima meeste vastu kes olid arvatavasti saanud "korraliku" väljaõppe. Miks need noored läksid ja kuidas nad hakkama said? Igaüks võib sellest lugeda Mormoni Raamatust Alma 53-58.
Ma tean, et kui me õpetame oma lapsi olema kuulekad kõigile Jumala käskudele, kui me õpetame neile kes nad on ja miks nad on siin maa peal. Eriti meeldib mulle Alma 53:20-21 " Ja nad olid kõik noored mehed ning nad olid äärmiselt vaprad julguses ja samuti jõus ja tegutsemistahtes, aga vaata see polnud kõik - nad olid mehed, kes olid alati ustavad kõiges, mis iganes neile usaldati. Jah, nad olid tõe ja arukuse mehed, sest neid oli õpetatud pidama Jumala käske ja käima õiglasena tema ees." ning Alma 57:21 "Jah, ja nad olid sõnakuulelikud ja täitsid täpselt käsu iga sõna; jah, ja see sündis neile isegi vastavalt nende usule ja ma pidasin meeles sõnu, mis nad ütlesid mulle, mida nende emad olid neile õpetanud.".
Üks kõige tähtsamatest asjadest mida me peame oma lastele õpetama on see, et igale teole järgneb tagajärg ehk vastutus oma tegude eest. Nad peavad teadma, et ühel päeval seisavad nad Jumala kohtujärje ees ja peavad andma vastust oma tehtud ja tegemata jäetud asjade eest.
Sõda on minu meelest kole. See on kohutav vägivald. Ma mõistan, et mõnes olukorras on vajalik reaalselt kaitsta oma perekonda, kodu ja maad. Ma ei mõista hukka neid kes teenivad välismisjoonidel, et aidata piiri panna või vähemalt võidelda kurjuse vastu. Siiski ei leia ma, et meie lapsed peaksid õppima sõdima. Vastupidi nad peaksid olema rahutoojad.
Meil on kodus puust mõõgad millega pidada rüütliturniiri. On juhtunud, et üks laps valmistas legodest püstoli ja mängis agenti. Iga asi on millekski. Ma mõistan. Ometi ei pea me vägivalda vanematena õhutama või soosima.
Ma soovin, et minu lapsed tunneksid iga päev armastust ja võiksid õppida armastama.
Pikka aega mõtlesin ma, et kas ma olen lihtsalt imelik või midagi aga nüüd ma tunnen, et nii ongi õige, vähemalt meie pere jaoks.

“Set your houses in order. If you have paid your debts, if you have a reserve, even though it be small, then should storms howl about your head, you will have shelter for your wives and children and peace in your hearts”

President Gordon B. Hinckley "To the Boys and to the Men," Ensign, Nov. 1998, 54

Tänapäeva tarbimisühiskonnas on see nõu hädavajalik. Vältida võlga on peaaegu võimatu, see on nagu elu loomulik osa. Meil on see teema hetkel väga aktuaalne. Kas võtta a la 30-ks aastaks laenu ja osta päris oma kodu (kus oleks rohkem ruumi) või mitte?

Viimastel päevadel olen jälle saanud kinnitust, et meie peres on alati vajadused suuremad kui finants millega neid vajadusi rahuldada..ja jutt käib tõesti vajadustest, mitte soovidest.

Katus laseb läbi, tuleb ära vahetada. Elutoa aken on juba mitu aastat katki, tuleb uus panna. Marta elab elutoas ja ta vajab rohkem privaatsust. Pesumasin on läbi, tuleb osta uus. Nii et vist jääb oma kodu soov praegu tulevasi aegu ootama...

Keskendun nüüd meie praeguse kodu korda seadmisele:D

Lemmik-lauamängud!

3+ Safari, Choco, Puhhi uno-kaardid, Teletupsude lauamäng, Lillepotimäng, Grand Prix Formula 1, doomino
8+ Tsitadell, Risk, Farlander, Whaterver next, SCRABBLE, Monopoly, Tubateater, Focusing

Üldiselt meeldib meie peres kõigile lauamänge mängida. Igaühel on oma lemmikud ja need mis kõigile meeldivad märkisin rasvasemaks:D

Lauamängude mängimine on tõesti mitmekülgselt arendav. Esiteks muidugi sotsiaalne aspekt ja siis intellektuaalne. Kuna meil on peres mitmeid üliemotsionaalseid tegelasi, siis lõpeb tavaliselt mäng paremal juhul vaid pisarate, tihti ka vihahoogudega. Miks me siis ikka seda teeme? Mäng on elu ja elu on mäng. Sellepärast!

Parim nõuanne kõigile emadele!

"Jah, ja hüüa Jumalat abiks kõiges; jah, kõik, mida sa teed, tee Issandale, ja kuhu iganes sa lähed, mine Issandaga; jah, olgu kõik sinu mõtted suunatud Issandale; jah, anna Issandale oma südame kiindumus igaveseks. Kõikides toimetustes pea nõu Issandaga ja ta juhib sind heale; jah, kui sa õhtul heidad puhkama, siis heida puhkama Issandas, et ta võiks valvata sinu üle, kui sa magad; ja kui sa tõused hommikul, olgu su süda täis tänu Jumalale; ja kui sa neid asju teed, siis sind tõstetakse üles viimsel päeval." Alma 37:36-37

Pidage nõu Issandaga! Lapsevanematele, iseäranis emadele on antud eriline anne mõista, aidata, kasvatada oma lapsi. Parimad lapsekasvatus nõuandeid saame põlvitades. See tõesti on nii! Issand võib juhatada meid õigete raamatute, blogide, mis iganes viisil materjalide, inimeste, sõprade, arstide jne juurde.
Vahel ei tule siiski vastus koheselt, see ei tähenda ometi, et vastus poleks teel. Ma ei ole liigutanud mägesid, kuid olen saanud lugematuid kordi Taevaselt Isalt abi.

"Kui kellegil teist jääb vajaka tarkust, siis ta palugu Jumalat, kes kõigile annab heldelt ega tee etteheiteid, ja talle antakse." Jakoobuse 1:5
(Kuigi mitte alati ei anta täpselt nii nagu meie tahaksime.)

Ma tean, et Taevane Isa armastab meid ja soovib meid alati aidata, eriti neis asjus mis puudutavad meie lapsi, on need ju ka tema lapsed:)

Valikuvabadus

Sotsid või rohelised, sotsid või rohelised - mitu päeva peas vasardamas...
Lõpuks valimiskabiinis sai siiski otsus palvemeelselt tehtud:)
Küll mul on hea meel, et elan vabal maal. Loodan, et riik teeb edaspidi vähem inimese vabadust piiravaid otsuseid ja samas tegutseb nii, et veel paljud sugupõlved võiksid elada ja hingata.
Samas selle kes me oleme ja kelleks me saame/jääme otsustame ikka igaüks iseenda jaoks ise, seda ei vali keegi kellegile, ammugi ei olene see valitsevast võimuliidust.
Perekond on ühiskonna alustala, ilma tugevate perekondadeta pole ka tugevat riiki. Perekond on Jumala poolt seatud ja tõesti ainult abielu mehe ja naise vahel, kes üksteist austavad ja kalliks peavad on jätkusuutlik peremudel. Vabadus ei tähenda, et võin teha kõike mida tahan, ka seda mis on ohtlik või isegi ennast ja teisi hävitav. Igal teol on tagajärg ja kuigi oleme vabad tegutsema iseenda soovide järgi siis tagajärge me valida ei saa.
"Seepärast, olge oma südames rõõmsal meelel ja pidage meeles, et te olete vabad toimima oma tahtmist mööda - et valida tee igavesse surma või tee igavesse ellu." (2 Nefi 10:23)

Oh, mu armas koleerik!

Elu koleerikust lapsega on lõbus, vahel, üpris tihti, pigem enamus ajast, ka närvesööv. Ometi ei kujutaks ma elu ilma temata ette. Nii palju energiat, mõtteid, jutte (tihti tühja loba muidugi ka). Kõige enam ongi just tema mulle õpetanud kannatlikkust, loomulikult ma ikka veel õpin. Väga hea ja mind palju aidanud artikkel koleerikutest on Pere ja Kodu 1995 märtsi numbris (Toivo Niinbergi kirjutatud). Vahel ma mõtlen, kui paljusid lapsi see tegelikult aitaks, kui nende vanemad ja õpetajad võtaksid aega iga lapse individuaalse temperamendi tundmaõppimiseks. Minul võttis see küll tükk aega, et kohaneda ja rakendada igale lapsele omast viisi. Me kõik oleme nii erinevad, samas siiski erilised. Igaüks Taevase Isa armas poeg või tütar.

Pereõhtu!

Terve pere on koos. Õhus on tunda pisut ärevust. Alustame ühislaulu ja palvega. Vahel arutame seejärel koos eelseisva nädala või kuu plaane, mõnikord teeb mõni laps etteaste, olgu selleks siis luuletus, nali või midagi muud. Siis läheme kõige olulisema osa juurde - õpetus. Juba pikka aega kuulame kõigepealt viimase üldkonverentsi üldjuhi kõnet ja seejärel arutame teemat perena. Õpetaja esitab teema lõpetuseks perele väljakutse ja jagab tunnistust. Õpetaja võib olla ükskõik kes pereliikmetest välja arvatud Muff, kes veel ei oska rääkida:) Igal pereliikmel on igal pereõhtul oma ülesanne.
Mäletan kordi, kui kõik kiskus metsa. Lapsed olid rahutud ja mina soovisin, et kõik oleks täiuslik. Siis tundus tõesti, et ainult mina tahangi, et pereõhtu toimiks. Ajapikku jõudsin tõdemuseni, see on pere õhtu, MEIE PERE õhtu. Pereõhtu ongi täpselt selline nagu pere sellel hetkel on. Vahel muidugi oli hoopis perehommik:) Pereõhtu aitas mul õppida, et kunagi ei tohi anda alla ja ema peabki olema pereõhtu ankur.
Miks me pereõhtut peame? Mitte ainult sellepärast, et prohvetid seda on soovitanud vaid meile meeldib seda teha. Me armastame pereõhtut!

Mõtted...

Imed juhtuvad iga päev. Ka täna, oskaksin ma neid vaid alati märgata!
Kodu annab mulle jõudu. Ka siis kui tuleb tööd teha ja vaeva näha.
Parim on see, et oleme terved, issil on tööd, me armastame üksteist.
Proovin panna igapäevasesse kõnesse rohkem hellust ja armastust.

Unistuste elu

Mulle meeldib väga unistada. Vahel lasen ennast unistustel isegi liiga kaugele triivida, kuid üldiselt olen kahe jalaga maa peal ja unistan reaalselt. Senimaani ongi tegelikult minu absoluutselt kõik reaalsed unistused täitunud. Usun täiesti siiralt, et kui midagi väga soovida ja selle nimel tööd teha siis on kõike võimalik saavutada. Unistused täituvad:) Pigem leian, et tuleks hästi läbi mõelda, mida ja milleks vajatakse. Mõned minu eriti ebamaised unistused ilmselt jäävadki selleks sest ma tegelikult ei vajagi nende unistuste täitumist, piisab sellest, et lasta neil ennast aegajalt kõrgustesse-kaugustesse kanda. Reaalsed unistused on justkui eesmärgid, mille poole püüelda.
Hiljuti täitus minu väga ammune unistus, isegi võiks öelda, lapsepõlve unistus. Olen ikka alati unistanud vanaisast. Oi kui tihti olen mõelnud millised mu vanaisad väja võisid näha, kes nad olid, millised nad olid. Nüüd ma tean! Ma tean, et mu ema on täitsa oma isa nägu ja et mu isa on üpris oma isa moodi:) Mul on neist mõlemast foto!
Ütlesin küll ennist, et unistuste täitumiseks tuleb ise tööd teha ja see tõesti on nii, kuid tegelikult ma tean ka, et ilma Taevase Isa abita ei täitu ükski unistus. Tema on see kes õnnistab meid meie pühendumise eest, vastavalt Tema enda tahtele.
Ma olen nii tänulik, et saan elada ja kasvatada oma lapsi vabal maal. Ma olen tänulik, et mul on mõistvad vanemad, tublid lapsed, armastav abikaasa. Ma olen tänulik, et saan jagada oma elu ja mõtteid toredate inimestega. Ma olen tänulik kõigi meie kodus olevate loomade eest, meie kodu eest. Ma olen tänulik minevikus elanud esivanemate ja sugulaste eest, nende usu, lootuse ja pingutuste eest mida nad tegid unistuste täitumiseks. Olen tänulik Taevasele Isale kõige hea eest oma elus ja ka raskemate aegade eest, mis on olnud headeks õppetundideks siin maises elus.
Ma unistan... ja teen tööd selle täitumiseks.

Meenutusi 2010. aastast:)

Meie pere 2010 oli tegus ja tore, tõeline õnnistustega üle kallamise aasta.
Kõigest üksikasjalikult rääkida ei jõua.
Piisab ehk mõne ammuse unistuse täitumise välja toomisest. Näiteks nende, mis meie koduga seotud. Saime lõpuks kööki uue puukütte pliidi, vahetasime välja vana välisukse uue metallukse vastu, saime üles varikatuse. Muutsime tubade paigutust ja saime endale söögi(ja õppimis) toa. Villakhiired said lõpuks uue, suure puuri. Carl sai endale akvaariumi, Marta jänkupoja, Paul hamstrid. Issi uue auto:) Emme uue lapse;) Emmel-issil on lõpuks uksega magamistuba! Carl värvis ära köögi seinad. Mitmed toad said uued lambid. Issi tegi enam-vähem korda WC. Dušširuum sai poolenisti valmis. Marta sai uue voodi, poisid uue kapi jne jne Meil on nüüd taas sügisest alates televiisor, saame vaadata esmaspäevast reedeni lastega draamaseriaali Väike maja preerias. Jõulud olid taas kingirohked, kuigi meil oli tunne, et olime juba niigi liialt palju sel aastal saanud.
Õnnistusi tuli uksest ja aknast:) Me tõesti teame, et ausalt kümnise maksmine on parim viis enda ja oma lähedaste elu kindlustamiseks. Taevane Isa armastab oma lapsi ja soovib meid kõiki õnnistada. Ma tean seda.
Saime lahti krediitkaardist. Sööme põhiliselt taimset mahetoitu, vahel natuke liha. Kasutame ainult loodussõbralike pesu- ja puhastusvahendeid. Kasutame ainult tahket šampooni, et vähendada plastikprügi tekkimist. Kasutame ilma ebavajalike aineteta kreeme, deodorante jne
Väikeseid tagasilööke oli ikka ka. Mul olid suured lootused mitte kasutada Koidul ühekordseid mähkmeid, kuid peale mõningaid pingutusi tuli tõdeda, et ilma nendeta meie peres siiski ei saa. Nii me siis kasutame öko-ühekordseid. Ei mingit mähkmelöövet ega muud sarnast! Tita nahk ei vaja mitte mingisuguseid mähkmes olevaid lisaaineid! Kasutan ennetavalt igal mähkmevahetusel Weleda tsingikreemi ja olen äärmiselt rahul.
Rinnaga toitmine oli terve esimene kuu tõeline piin. Olen tänulik oma kallile abikaasale, kes mind mõista üritas, lohutas, õnnistas ja minu eest palvetas. Koit armastab rinnapiima:) Pole midagi mõnusamat rinna vastas nohistavast beebist:)
Meie lapsed on parima kooli hingekirjas, neil on koolis parimad klassiõpetajad. Saime uusi sõpru, kellega on mõnus mõtteid vahetada ja kogemusi jagada.
Meie lastel on super vanavanemad.
Aitäh, teile kõigile, kes te aitasite 2010. aastal olla just nii vahva nagu ta oli!

Muffin on kohal:)

Täna öösel 3:57 lisandus meie perre "Muffin", poisslaps kes kaalus sündides 3,1 kg ja kellel pikkust 50cm. Oleme ääretult rõõmsad:)

"When we put God first, all other things fall into their proper place or drop out of our lifes." President Benson

Murphy seadus:)

Emadele:

Keegi ei taha sinu tööd teha, aga kõik arvavad, et nad oskaksid seda paremini.

Milline ema ma siis olen?

Ma ei tea, ehk on aegajalt kõigil vanematel või vähemalt emadel selline tunne nagu minul...et siis tunned, et oled täiesti lootusetu juhtum, et ei oska olla hea ja kannatlik jne Noh igatahes, minul aegajalt on selline tunne...aga kuna ma alla anda ei kavatse ja üritan jääda positiivseks ka keerulistes olukordades, siis mõtlesin, et panen kirja mida ma õigupoolest hästi oskan ja teen.

1. Ma palvetan oma lastega ja nende eest iga päev.
2. Ma loen iga päev ette midagi head, kiiduväärt ja inspireerivat.
3. Proovin anda neile võimalusi saada erinevaid kogemusi.
4. Püüan olla nende isaga üksmeelne.
5. Teen jätkuvalt tööd iseendaga, et õppida armastama nagu Päästja.
6. Järgin alati Püha Vaimu juhatust.
7. Õpetan neile evangeeliumi sõnade ja tegudega.
8. Annan neile võimaluse ise lugeda ja uurida iga teema kohta mis neid huvitab.
9. Ei sunni lapsi lauaääres õppima.
10. Luban lauaääres õppida kui on selline soov:)
11. Püüan leida aega iga lapsega eraldi koos olemiseks-vestlemiseks-arutamiseks jne iga päev.
12. Võtan igat uut päeva kui võimalust jälle millegi erakordse tegemiseks.
13. Kallistan, musitan, patsutan kui olukord võimaldab.
14. Laulame koos iga päev.
15. Kuulame head muusikatv iga päev.
16. Räägime tihti esivanematest ja elust minu lapsepõlves.
17. Toidan nende füüsilist keha hea, parema ja parimaga ehk puhta, taimse, kodumaisega.
18. Annan võimaluse lastel ise süüa teha.
19. Õpetan neid leidma ja kasutama looduslikke ja puhtaid võimalusi oma keha tervena hoidmiseks ja tervendamiseks.
20. Olen valmis nendega arutlema igal teemal.
21. Õpetan neid iseenda ja üksteise eest hoolitsema.
22. Ma ei riidle, kui nad lõhuvad nõusid, riideid jms
23. Mind ei häiri kui pesus plekid maha ei tule.
24. Ma ei minesta kui näen verist haava.
25. Oskan leida internetist ja raamatutest super-häid ideid.
26. Oskan teha vahet milline super idee on meie perele vajalik. (Tegelikult küll tänu Pühale Vaimule)
27. Andsin oma lastele parima isa. (Hmm...miks mul on tunne, et ma ei tohiks seda enda saavutuseks pidada?)
28. Nad võivad viibida nii palju kui tahavad värskes õhus.

Praeguseks kõik!

Huvitav...

Leidsin täna huvitava tsitaadi -

"Mu haridustee katkes vaid seniks, kuni ma (põhi)koolis käisin." (George Bernard Shaw).

:)

Imelikul kombel jagan ma täielikult tema tunnet. Alles nüüd, aastaid hiljem tunnen kuidas ma armastan elu ja õppimist.

Oh kuidas mulle meeldib koduõpe, loodan et lastele meeldib see sama palju kui mulle:)

Sattusin lugema ühe ema mõtteid sellest miks just koduõpe ja tundsin, et paljud tema poolt välja toodud põhjused on ka minu valikut päris oluliselt mõjutanud.

http://homeliving.blogspot.com/

Olen nii tänulik, et meil Eestis on koduõpe lapsevanema soovil lubatud ja loodan ning palvetan, et nii see ka jääks. On vajalik, et riik sekkuks peret puudutavatesse asjadesse nii vähe kui võimalik, et lapsevanematele jääks peamine vastutus, et säiliks valikuvabadus. Perekond on riigi vundament. Perekondade tugevus näitab riigi tugevust. Head peresuhted arenevad välja siis kui me jagame üksteisega kõike, eriti aega, sest see on kõige väärtuslikum.

Nunnu:)

Issi on Carli ja Martaga teist ööd Tartus, mis muud kui lapsed on ennast koolis näitamas.
Täna õhtul kui poisid hakkasid kodus magama minema, hakkas Bert miskipärast kartma, ütles et ei saa silmi kinni panna, sest siis on pime ja õudne. Üritasin siis teda rahustada ja rääkisin, kui väga mõnus minul on kui silmad kinni panen, et mõtlen siis maasikatele ja lilledele jne. Korraga Bert rahunes ja ütles: "aa, kodujuust...", siis pani silmad kinni ja jäi magama. Armas:)

Aasta esimene kuu saabki läbi:)

Miks ma rõõmustan, et selle kuu lõpp paistab? Sellepärast,et:
1. Olime kõik mitu nädalat mingis kohutavas kõhuviiruses.
2. Auto läks katki ja loodame, et saame uuel kuul taas liikuma.
3. Issi veetis mitmeid päevi-õhtuid külmas keldris torusid soojendades ehk oleme tulevaks kuuks saanud targemaks...