reede, 13. november 2009

Porikuu?

Täna jäid tunnid ära sest käisime metsas matkamas:)
Enamus plaanitud teed jäi käimata, kuid eks siis on põhjust peagi tänast korrata. Oli vahva! Ilm oli taas nagu tellitud, pehme ja soe.
Metsast välja jõudsime alles päris pimedas. See oli natuke jube, et mitte öelda päris õudne aga samas päris lõbus ka.
Huvitav, et peale jõhvikalkäiku tundus tänane tee jalale nii kerge.
Saime targemaks ka, õppisime tundma üksteist ja ilma lehtedeta puid.
Kuulsime pisut linnulaulu ja kõiksugu muud krõbinat.
Koduõppe põli on (vahel) ikka nii mõnus.

esmaspäev, 2. november 2009

Aeg.

Täiesti uskumatu kui kiirelt aeg liigub. Hommikust saab märkamatult õhtu, nii mööduvad päevad, nädalad ja kuud. Varsti on seegi aasta möödas.
Kasvõi tänane, täiesti tavaline päev.
Issi on tubli, ärkab alati parasjagu nii et õigeks ajaks tööle jõuaks, nii ka täna.
Meie (ehk ülejäänud pere) ärkasime nagu viimasel ajal tavaks saanud, hilja. Keetsin putru, sõime. Carl küttis kodu soojaks ja mõnusaks. Selleks ajaks kui issi lõunaajal koju tuli olid kõigil lastel iseseisvad ülesanded tehtud, minul lõunasöök valmis - sõime.
Seejärel emme, issi ja Paul käisid turul, pärast võtsime teised ka auto peale ja käisime kõik koos kalmistul. Kalmistult kodupoole sõites tuli issil hulljulge mõte minna kõik koos poodi:) Õhtupoole läks issi kooli, mina tegelesin talveriiete ja esikukapiga, lapsed olid ka kodus, vaatasid lastesaadet ja lemmik"seebikat" ning uudiseid. Õhtusöök ja piparkoogiküpsised täitsid õhtul terve maja ja hoovi mõnusa aroomiga ja saigi päev otsa.
Mõnus oli see selleaastane hingedepäev.