kolmapäev, 18. juuni 2008

Eriline päev

Täna oli üks ütlemata eriline päev! Hanna-Stinal oli 9. klassi lõpuaktus:) Ta nägi super-ilus välja, mis on ka loogiline arvestades summat mis selle ilu eest välja käidi... Aga parim oli see, et päeva lõpus sain talt kingituseks lilled, mida ammu soovisin, selle eest, et olen teda nii hästi kasvatanud:) Nii armas temast. Noh, tegelikult ongi ta mulle nagu oma laps, kuigi meil on kõigest kümne aastane vanusevahe.
Kuna oli nii palju tegemist, siis ei jõudnudki täna laua ääres õppida, välja arvatud inglise keelt. Aga sellest pole midagi, kindlasti said lapsed täna palju olulisemaid õppetunde.
Peale aktust tulid meile külla mõned sugulased ja tuttavad, et Hanna lõpetamist tähistada. Saime nii mõneski asjas targemaks. Näiteks kuulsime lugu, kuidas minu praeguseks 83 aastane vanaema noore emana purjus peaga suuskade otsa kukkus ja pähe muhu sai ning muud säärast huvitavat:) Saime ka teada, et minu täditütre tütar sai eelmisel kuul tütre. Appi kui vahva! Palju õnne Liis! Lapsed toovad tõesti ellu palju, palju rõõmu.
Ikka ja jälle tunnen, et peaks sugulastega tihedamalt läbi käima. Pere valgub kuidagi laiali - meid on lihtsalt nii palju juurde tulnud. Oleks nii tore, kui meie lapsed ka üksteist teaksid, vähemalt tänaval ära tunneksid. Ideaalne oleks muidugi see, kui me ikka aegajalt kokku saaksime ja koos aega veedaksime, isegi paar tundi oleks parem kui üldse mitte.
Loodan, et peres on ka teisi, kes sama tunnevad.
Homme on jälle tavaline päev, kuigi samas vähemalt mulle tundub, et meil on kõik päevad erilised:)

laupäev, 14. juuni 2008

Lahe laupäev!

"Pahanduse" purk oli pungil raha täis saanud ja lapsed püüdsid hommikul seda veelgi tülitsedes täita:) Nii et keskpäeval kui Chris töölt koju tuli olid nad valmis minema perega loomaaeda, nii nagu varem kokku lepitud. Täpselt siis aga kui olime saanud seljakoti tarvilikku täis toppida ja ennast autosse sättida... hakkas vihma sadama! OK... mõtlesime, et vahet pole, võime ka väikest vihma loomaaias taluda, kuid enne kui jõudime selle mõtte lõpetada, läks sadu tugevamaks...ohhh, milline pettumus! Kuna me pole allaandjad ja olime otsustanud selle pärastlõuna perena kodust väljas veeta, läksime energiakeskusesse. See oli meie pere esimene kord energiakeskuses... paariks tunniks jätkus põnevust ja avastamist küll. Pisut häiris sealne rõske, vana maja hais, eriti allkorrustel. Muidu igati vahva paik eri vanuses lastega perele ajaveetmiseks:)
Hiljem kohvikus einestades, leidsime, et peame ikka vahetevahel perega väljas söömas käima, see on ikka hoopis midagi muud:) Aga mitte tihti! Sest nelja lapsega väljas söömine pole vähemalt meie perele taskukohane. Kuigi laste friikad viinerite/lihapallidega olid tunduvalt odavamad kui issi tellitud "hiina ime", mis kuidagi oma hinda ei väärinud.
Küll on ikka mõnus, kui elad oma lastega vabal maal, hingad ja elad ja pead meeles esivanemate raskeid kogemusi. Ma olen nii tänulik oma vanaema Martale ja muidugi teistele esivanematele ka, ilma kelleta mind ega mu lapsi poleks.

"Kokku kootud südamed"

Käisime Marta , Hanna ja Riiniga eile õhtul kirikus üritusel "Kokku kootud südamed". Kohal oli päris palju õdesid. Oli selline mõnus vaimne olemine. Kuigi olen tegelikult juba pikka aega haige ja sain lõpuks ka mõned päevad tagasi antibiootikumid peale, siis ei kahelnud ma hetkegi kas sellele üritusele minna või mitte. Minu meelest täitis see üritus oma eesmärgi.
Chris näitas mulle eile taaskord mis mees ta on... supermees muidugi:) Ta kohe oskab lastega tegeleda, olgu need siis enda omad või võõrad.
Carl-Erik ja Kadri-Riin olid eile veel pool päeva rattamatkal.
Ja õhtu lõpetuseks käisime veel vanaemale õnne soovimas, sai ta ju siiski eile 83 aastaseks.
Nii et eile oli päris tegus päev:)

Täna seevastu on selline rahulik ja pisut uimane päev aga meie elu ongi nagu Ameerika mäed ja nii ongi just hea.

kolmapäev, 11. juuni 2008

Miks koduõpe?

1. Me saame terve päeva olla koos parimate sõpradega - oma perega:)
2. Lapsed saavad alati süüa rahulikult hommikusööki.
3. Meie lapsed ei pea iga päev viibima kisa, kiljumise ja müra sees, mida tekitab sadakond last vahetunni ajal ühes koridoris ringi tormates.
4. Meie tütar võib õppida just sellise soenguga nagu ta ise soovib(ka lahtiste juustega), ilma et peaks kartma täide saamist.
5. Meie lapsed saavad suhelda päev läbi inimestega, kes neist tõeliselt hoolivad.
6. Me tunneme rõõmu üksteise (vahel ka väikestest) saavutustest.
7. Meie lastel on aega lugeda sellist kirjandust ja kuulata sellist muusikat, mis neile meeldib.
8. Nad ei pea kunagi muretsema, et nad ei meeldi oma õpetajale!
9. Meie lapsed võivad kasutada toalettruumi just siis, kui neil selleks vajadus on.
10. Me võime kuulata klassikalist muusikat, meisterdamise, kunsti- või käsitöö tegemise ajal.
11. Me saame tugevdada ühiskonda, tugevdades perekonda.
12. Lapsed ei pea sööma lõunasööki kell 10-11 hommikul.
13. Me saame õppida iga päev Hiina keelt.
14. Me saame vanematena olla meie lastele suurimaks eeskujuks ja heaks mõjuks selles maailmas.
15. Me saame käia kelgutamas igal talve lumisel päeval:)
16. Meie lapsed tunnevad õppimisest rõõmu ja õpivad enda jaoks, mitte õpetaja jaoks või hea hinde pärast.
17. Meie lapsed ei pea muretsema sellepärast, et neil pole sama palju lahedaid mänguasju või täpselt samas stiilis riideid nagu nende klassikaaslastel.
18. Meie lapsed saavad õppida vastavalt nende õppimisvajadusele ja -stiilile.
19. Me võime kasutada õppimiseks pühakirju.
20. Meil on aega tegeleda asjadega, mis meid tõeliselt huvitavad (päeva teisel poolel).
21. Meie lapsed ei pea pool päeva järjest laua taga õppima.
22. Lastel on väga erinevas vanuses sõpru, erinevatelt elualadelt, mis rikastab tublisti nende maailmavaadet.
23. Lapsed mõistavad, et nad ei pea sõbrustama ainult enda vanustega.
24. Me saame reisida ilma haridusliku tagasilöögita.
25. Meie lapsed ei pea kuulma iga päev halba kõnepruuki.
26. Meie lapsed võivad mõnuleda elutoa diivanitel, kui loen ette raamatut.
27. Me võime muuta õpetamismeetodit kohe kui näeme, et see lapsele ei sobi.
28. Me saame käia terve perega ekskursioonidel ja veeta seal aega täpselt niikaua kui vajalikuks peame.
29. Meie lastel on rohkem aega ja võimalusi pühenduda oma huvidele ja valmistuda oma edasiseks eluks, ilma et meie pereelu kannataks.
30. Meie lapsed õpivad üksteist õpetades.
31. Me ei pea lõpetama "tundi" kõige põnevama koha peal või siis, kui laps just hakkab asjast aru saama.
32. Me ei pea meelega "tundi" täitma, vaid saame minna järgmise teema või aine juurde.
33. Meie lapsed ei kurda (enam) hommikust pea- või kõhuvalu.
34. Nad ei pea kartma, et suuremad poisid ei lase neid kooli uksest sisse.
35. Me võime üksteist igal ajal kallistada ja/või öelda "ma armastan sind".
36. Meie lapsed saavad rääkida kõikidest asjadest mis neid huvitavad, ka nö ebasobivatest asjadest.
37. Meie laste "koolis" on seintel pilt Jeesusest ja muud pildid meile armsatest inimestest.
38. Me saame julgustada iga lapse head käitumist.
39. Me ei pea muretsema kas ülejäänud õpilased teevad tunnis aeglasemalt või kiiremini oma ülesandeid kui meie.
40. Emana on minu suurim rõõm näha, et mu lapsed saavad omavahel hästi läbi ja kuna nad saavad veeta piisavalt aega koos jääb lootus, et nad ka täiskasvanutena on üksteise suhtes hoolivad ja ühtehoidvad:)
41. Me käime õues alati ilmastikule vastavate riietega.
42. Meie lapsed ei pea hõlmad lahti või üldse ilma jopeta üle hoovi teise hoonesse järgmisesse tundi jooksma.
43. Me ei pea muretsema, et meie lapsed saavad seljavalu, sest nad lihtsalt ei pea rasket seljakotti iga päev kandma.
44. Me ei pea muretsema, et lapsed saavad kaelavalu, seljavalu või mingi muu valu, pikalt sundasendis istumisest.
45. Meie lapsed saavad veeta rohkem aega õues.
46. Meie lapsed saavad aidata koduste toimetuste tegemisel, valmistudes nii ka iseseisvaks eluks.
47. Me saame näidata oma lastele, et EMA roll on tähtis ja austusväärne.
48. Meie lapsed õpivad läbi elu kestva õppimise põhimõtteid, et ise vastutada oma hariduse saamise eest ja mitte olla sõltuvuses haridusasutusest, õpetajast, kaasõpilasest, hindest.
49. Lapsed ei pea ennast pidevalt teistega võrdlema.
50. Lapsed ei häbene oma erinevust (loe:erilisust).
51. Laps kes ei ole eriti sportlik ei pea muretsema, et teda alati viimasena võistkonda valitakse.
52. Me saame oma lastega lähedasemaks, sest teeme palju koos.
53. Meie lapsed ei pea kunagi hilisõhtul järgmiseks päevaks kodutöid tegema, väljaarvatud kui nad seda väga soovivad:)
54. Me võime ümiseda ülesannete lahendamise ajal.
55. Me võime teha "koolipäeva" jooksul nalja, ilma et õpetaja pahandaks.
56. Meie lapsed võivad "tunni" ajal aknast välja vaadata.
57. Kui mõni laps kukub põlve katki, siis ei pea me muretsema kas sellel päeval on koolis keegi kellel on arstikabineti võti.
58. Tunni ajal võib mõnikord olenevalt olukorrast nätsu närida.
59. "Vahetunni" ajal võib laps hambaid pesta.
60. Meie lapsed ei küsi:"kas selle peale tuleb töö?"
61. Meie lapsed ei pea pool tundi vihma käes kõndima, välja arvatud kui nad seda soovivad.
62. Meie lapsed ei tee kunagi koolist poppi.
63. Kindlasti on neid põhjuseid veelgi...

Huvitav on see, et enamus inimesi (eriti õpetajad, direktor) muretsevad sellepärast, et koduõppel lapsed saavad vähem suhelda, kui nad koolis ei käi. Samas mäletan ma nii selgelt kuidas minu enda kooliajal, õpetaja lobisejaid pea iga tund korrale kutsus. Ok, võibolla mõtlevad nad siis vahetunni aega... aga kui sadakond last samal ajal ühes koridoris ringi tormavad ja lihtsalt karjuvad siis see ju küll ei ole mingi tervislik ja edasiviiv suhtlemine.
Võibolla imelik aga kõige üksikumalt olen ennast tundunud just suure massi keskel, mitte armsate inimestega koos olles.
Isegi mu oma õde, kes lõpetab 11. klassi, on meie koduõppe suhtes skeptiline, samas kui mu ema kes alguses seda üldse ei toetanud on (täiesti) oma meelt muutnud, sest koduõpe tõesti mõjub lastele ja üldse meie perele hästi.

teisipäev, 10. juuni 2008

Müüdid ja tegelikkus

Küll inglise keelne, kuid peaks siiski arusaadav olema:)

Ma tean, et Jeesus Kristus on elava Jumala, elav Poeg.
Ka minu abikaasalt küsitakse tihti peale, et mitu naist tal on... ha ha.. ta vastab tavaliselt, et saab vaevu ühega hakkama! Millegipärast seostatakse mormoone või Viimse Aja Pühasid tõesti alati mitmenaisepidamisega. Ausõna mina ei tunne isiklikult ühtegi sellist perekonda, kus isa oleks abielus mitme naisega ja naised siis rõõmsalt pead jalad koos üksteise lapsi kasvataksid. Kahjuks tean küll peresid, kus (tavaliselt) isa isekate soovide tõttu on perekond purunenud või purunemas ja neil meestel on küll nö mitu naist (armuke või uus naine ja vaene laste ema kes ikka veel oma laste isa ja meest armastab). Tuleb tuttav ette?
Huvitav miks inimesed arvavad, et me ei usu Kristusesse? Carl-Erik on praegusel eluetapil lugemas Uut testamenti, Marta Vana Testamenti, mina just lõpetasin Vana Testamendiga, kuna õpetasin möödunud õppeaastal noortele seminaris just seda. Perena loeme küll iga päev Mormoni Raamatut aga kes iganes on seda raamatut kasvõi natukene lugenud, teab, et see raamat on Teine Testament Jeesusest Kristusest, ehk siis selle õpetused keskenduvad samuti Kristusele.
Perekond on kesksel kohal Looja plaanis. Me tõesti usume, et perekonnad võivad olla igavesed.
Järgnevalt on mõned küsimused mille üle mõtiskleda.

1. Kas sa usud Jumalasse kes on lahke, armastav ja õiglane?

2. Kas sa usud, et ühel päeval on sul taevas kõik mis teeb sind õnnelikuks?

3. Kas sa armastad oma peret piiritult?

4. Kas sa oleksid siin maa peal ilma nendeta õnnelik?

5. Kas sa oleksid taevas ilma nendeta õnnelik?

6. Kas sa suudaksid (ära proovi!) vaadata oma lapsele silma ja öelda talle, et sul on siin maa peal temaga tore koos olla, kuid ühel päeval taevas oled õnnelik ka siis kui teda seal ei ole?

Ma armastan oma lapsi nii väga, et soovin nendega igavesti koos olla. Isekas? Võibolla... Samas usun ma, et ka nemad tunnevad minu vastu sama.
Ma ju mõistan, et nad kasvavad suureks, elavad oma elu jne
Kuid see siduv tunne, armastus, ei pea ja ei tohikski aastatega kahaneda.


Tegin selle ära!

Olen juba tükk aega blogi tegemiseks hoogu võtnud.
Lõpuks ometi üks vihmane päev ja siin ma nüüd olen...
Tuleb välja, et nelja lapse kõrval polegi seda nii lihtne teha:)
Nagu saan arvuti taha istuda, on kellegil mind niiiiiiiii väga vaja.
Lapsevanema rõõmud!
Just ükspäev rääkisin, kui väga mulle meeldivad suvised vihmad
ja tõesti tänane päev ongi lihtsalt imeline!
Tegime Marta ja Berdiga ennelõunal pika jalutuskäigu.
Naljakas, et kõik teised inimesed sellise pehme tibutuse ajal
vihmavarju alla ennast peidavad.
Meie Martaga vastupidi lausa nautisime seda värskendust:)
Paulil on täna juba palju parem. Palavik pole tagasi tulnud, jesssss!
Loodetavasti on haigus selleks korraks omateed läinud.
Paistab, et Chrisil läheb ka töö täna paremini.
Täna on tõesti hea päev!