pühapäev, 22. juuni 2014

Möödunud (õppe)aasta

Meil on selline läbi aasta toimuv koduõpe, seega kirjutan eelnenud õppeaastat silmas pidades tervest viimasest aastast.

Eelmisel suvel vahetas Chris töökohta.  Eesmärk oli lõpetada aastaga magister ja vaadata sealt siis edasi.  Algus oli paljulubav - pühapäevad vabad, palk normaalne.  Detsembriks oli selge, et tuleb teha valik, töö või kool.  Uuest aastast jäi ta õppepuhkusele, selle sügiseni.  Eks näis, mis elu toob.

Augusti lõpus paluti mind kiriku haridussüsteemi seminari õpetaja ametisse.  Võtsin kutse vastu ja ei kahetse :)  Koormus oli muidugi väga suur - esmaspäevast neljapäevani igal hommikul oli tund kell 6:30, mis tähendas kella viiest ärkamist ja iga ilmaga bussisõite, lisaks reedeõhtused seminaritunnid, kuhu pidin alati Koidu kaasa võtma, sest Chris oli sel ajal veel tööl. 
Nagu olin kutse vastu võtnud hakkasid mind kimbutama erinevad terviseprobleemid.  Esiteks hambavalu, sellega sain kuude pikkust juureravi, mis lõpuks kevadel päädis lõualuu operatsiooniga.  Sügisel sain teada, et mind on ampsanud puuk.  Tõenäoliselt just sellest tingituna oli mul sada häda, kuus korda sain õppeaasta jooksul antibiootikume võtta. 

Carli 9. klassi lõpetamine eelmisel suvel oli veidi raskendatud.  Eksamid said kõik kenasti tehtud, aga miskipärast ei tahetud talle tunnistust anda enne augusti.  Sügisel oli omajagu seiklusi õige kooli otsingul.  Lõpuks maandus ta omal vabal tahtel Tallinna Waldorfkoolis. Tekkisid terviseprobleemid, pärast kuudepikkust muret ja lahenduste otsimist selgus, et tal on ärevushäire.  Ülejäänud aasta möödus sellega toime tulemise õppimisega.

Marta 8. klassi õpingud läksid vaatamata terviseprobleemidele lubinal.  Sel aastal hakkas teda eriliselt huvitama söemaal.  Kevadel võttis ta osa ühest loomevõistlusest ja tuli võitjaks.  Talvel saime teada, et Martal on psoriaatiline artriit. Kuna see lugu venitaks selle postituse liiga pikaks, siis pean vist sellest eraldi kirjutama.  Kokkuvõttes võin lihtsalt öelda, et õnneks läks lõpuks kõik hästi.

Paul sai sel õppeaastal ametliku Aspergeri sündroomi diagnoosi, tegelikult nimetatakse seda ametlikult nüüd küll pervasiivseks arenguhäireks.  Kogu protsess ongi võtnud varsti terve aasta, sest rehabilatsiooni plaanile alles lähen allkirja panema.  Oli väga keeruline aasta. 

Bert on olnud hästi tubli.  Loeme (peaaegu) iga päev koos Mormoni Raamatut ja aitan tal kirjutada päevaraamatusse.  Ta armastab kui ma loen talle ette, näiteks "Bullerby lapsi".  Bert sai talvel ristitud.  See oli hästi tore! 

Koit on palju kasvanud.  Mõned kuud tagasi saime lõplikult piima- ja mähkmevabaks. Vaatamata unetutele öödele, toob ta mu ellu siiski nii palju rõõmu, et seda ei olegi vist võimalik sõnadesse panna. 

Selline oli ülevaade meie eelmisest aastast.  Jah! (ohkava häälega)