Huviring või elu?

Olen juba pikemat aega mõtisklenud selle üle, et huvitav miks küll on nii, et lapsel PEAB olema mingi huviala või muidu ta on kuidagi imelik. Meie lastel on kõigil muidugi mingi tegevus mis eriti armas kuid põhiliselt on meie kõigi ühine huvi ELU.
Selle aasta september on minu meelest olnud eriti põnev.
Carlile meeldib kokata, eriti küpsetada, joonistada-maalida-meisterdada, legodest ehitada.
Martale mängib viiulit, laulab, liigub, teeb julgustükke. Näiteks käis koos Pauliga veel septembriski sooja ilmaga merevees ujumas.
Paulile meeldib mängida palli, rattaga sõita, talvel suusatada ja lumelauaga sõita.
Berdile meeldib kõigest haaratud olla.
Issi laulab, seda muidugi ja uueks hobiks on saanud lugemine.
Emme teeb seda mis parasjagu käsil on ja naudib südamest.
Ühiseks hobiks on lugemine, maailma-asjade üle arutamine ja looduses matkamine.
Mida siis öelda neile kes küsivad, mis huviringis sina käid? Ma elan?!
Ma ei ole põhimõtteliselt huviringi vastane, lihtsalt meie pere(s) on teistmoodi.
Küll on hea elada!

Täna süütasin küünla...

et tähistada sinu sünnipäeva, mu kallis Seth...tean, et sina seda ei loe, kuid ehk tunned.
Tänasel sünnipäeval ei olnud kinke ja laulu, kuigi Paul tegi mitu korda ettepaneku minna ja laulda sulle. Oma südames laulsin ma siiski mitmeid kordi "Jumal olgu ikka sinuga...". Loodan, et ühel päeval saan ma sind hoida, sinuga koos olla. Tean, et ka teised meie perest igatsevad sind.
Aitäh, et oled mulle nii palju andnud. Anna andeks, et sain sinule anda nii vähe.
Minu südames on alatiseks sinu jaoks eriline koht.

Kõik on uus septembrikuus:)

Oh, millest küll alustada...

Marta ja Paul on sellest sügisest Tartu Waldorfis hingekirjas ja see on väga hea.
Viimane nädal on meiega kodus olnud ka Carl, kuna mingi väike viirus (ja koolistress) võttis ta juba rajalt maha. Tegelikult avaldas ta juba peale esimest koolinädalat, et tegi ikkagi vale valiku ja sooviks ka Waldorfisse üle tulla. Nüüd me siis ootame ja vaatame, et mis saab...igaks juhuks alustasime Taimeõpetuse epohhi ehk läeb õnneks ja võetakse nüüdki veel kooli. Ju läks suvel meelest see mis eelmisel aastal koolis meele mõruks tegi, kuid nüüd sügisel ühe nädalaga taas meelde tuli. Lärm, suhtumine, oli midagi veel? Mulle meeldis kui Carl ütles, et ema ma tahaksin õppida aga koolis ei saa. Armas.
Issi on endiselt päeviti meie päralt. See on ka hea. Näiteks täna tegi ta Vanalinnas mitmetunnise jalutuskäigu Martaga, kellel Koduloo epohh käsil. Mõnus.
Paul on tubli, areneb. Endisest joonistamis vastasest on saanud usin vormijoonistaja. Teeb asja üldiselt rõõmuga. Tore.
Bert on nunnu, endiselt.
Mina... noh minuga on ka kõik hästi. Mulle meeldib sügis.

Jee, lõpuks Eestis;)