esmaspäev, 9. mai 2011

Eelmisel nädalal sain jälle rohkem süveneda vaimsetesse asjadesse ning seetõttu tekkis palju mõtteid.
Eile olid ka kirikus väga head kõned. Aitäh Mariann, Pille ja Urmas!
Olen võtnud endale mõned eesmärgid ja panen need ka siia kirja.
* Kuna vanemate üks põhilisemaid kohustusi on õpetada oma lapsi siis püüan seda teha nii nagu L.Tom Perry on õpetanud, olen ettevalmistunud ja õpetan Püha Vaimuga. Nii lihtne, aga tõesti kõige parem on õpetada eeskuju kaudu, selleks proovin veel rohkem õppida Päästja eeskujust.
* Raha on meie peres väga aktuaalne teema. Ma tean, et rahaarmastus on siin maailmas kõige kurja juur, kuid kuidas seda südamest välja juurida? Vastused leidsin vanem Joe J. Christensenilt. Esiteks, me ei tohi segi ajada vajadusi ja soove. Kui me pole ettevaatlikud, saavad meie soovidest vajadused. Hirmus tõdeda, kuid nii see tõesti on! Teiseks, me ei peaks oma lapsi ära hellitama, andes neile liiga palju. Kui me rahuldame liiga kergekäeliselt meie laste nö vajadused, kasvavad nendest nõrgad inimesed. Me peame selles elus pingutama. Kui saame kõike liiga kergelt siis kaob ka selle elu mõte. Meie ajajärku on nimetatud külluse ajastuks. Siiski ei peaks me keskenduma mitte materjaalsele vaid vaimsele heaolule. Kestev rõõm ja rahu tuleb ainult õigemeelsest elust. Nii paljud lapsed kasvavad üles mõeldes, et kui pole lõbu on järelikult igav. Elus peab kõik olema tasakaalus, ka töö ja mäng. Olen võtnud nõuks õpetada veelgi rohkem elus vaja minevaid oskusi, kaasa arvatud kõik rahaga seotu. Taaskord eeskuju! Mõtlemiseks, kui tihti ma mõtlen rahast või räägin ostmisest, kui palju aega ma viidan raha kulutamisele? Kolmandaks, me peaksime elama oma võimaluste piirides ja vältima võlga. Jõukust ei näita see kui palju me kulutame, vaid kui palju me säästame. Neljandaks, me peaksime olema lahked ja jagama teistega. Mulle meeldib C.S. Lewise mõte:“ Kui meie heategevused ei pitsita meid üldse mitte…siis on need liiga väikesed.“ Mormoni Raamatus on väga hea õpetus selle teema kohta, Jaakob 2:18-19: „ Aga enne, kui te otsite rikkusi, otsige Jumala kuningriiki. Ja pärast seda, kui te olete saanud lootuse Kristuses, te saate rikkusi, kui te neid otsite: ja te otsite neid kavatsusega teha head – et riietada neid, kes alasti, et sööta näljaseid ja vabastada vange ning anda abi haigetele ja vaevatutele.“ Viimasel ajal räägitakse ka meedias palju sellest, et inimesele teeb head teha midagi vabatahtlikult. Omast kogemusest võin öelda, palju enam rõõmu teeb andmine kui saamine.
*Eelmisel nädalal käis Carl templis ja kuigi ta oli pettunud, et sai seal nii vähe teha, oli see siiski tore, et ta käis. Ta on meie tervele perele suureks eeskujuks. Joseph Smith ütles, et meie suurim vastutus selles elus mille Jumal meile andnud on leida ja aidata meie surnuid. Templites tõesti tehakse tööd surnute eest, neile antakse võimalus saada talitused mida nad oma eluajal maa peal ei saanud. Kiriku liikmetena peame me aitama oma lastel templiks ettevalmistuda. Eeskuju loomulikult on ka siin parim õpetaja. Siiski on veel palju muud mida saame teha. Meil juba on igas toas templi pilt, me üritame riietuda igal ajal kõikjal kombekalt ja elada kõikide käskude järgi. Lisaks otsustasin rääkida rohkem templist, näiteks templi valgest riietusest, sellest, et tempel on õppimise koht, ilmutuste koht, samuti selgitada templiga seotud terminoloogiat. Üritan veelgi rohkem lapsi kaasata pereajaloo uurimisse. Julgustan neid veelgi hoolsamalt pidama isiklikke päevaraamatuid. Ilmutan ära fotod! Lapsed on seda juba nii kaua oodanud…. Panen mõned pildid FB-sse. Ootame juba pikisilmi augustikuud, et saaksime minna perena templisse. Tempel tõesti on imeline paik, Jumala koda. Templis käimine toob meie ellu tasakaalu, aitab seada paika tähtsusjärjekorra, aitab meil saada paremaks inimeseks, tugevdab perekonda. Loomulikult teeb vastaspool kõik, et meid takistada aga meie ei anna järele:D
* Mõtisklesin vanemate ja laste suhetele. Suurimaks eeskujuks täiuslikust isa-poja suhtest on loomulikult Taevane Isa ja Jeesus Kristus. Kas selline armastav, üksmeelne suhe oleks võimalik ka siin maiste vanemate ja laste vahel? Mida ma peaksin tegema, et lapsed saaksid mind austada ja armastada?
*Õppisime eelmisel nädalal Chrisiga koos ligimesearmastusest. See oli armas. Mõistsin, et olen isekas ja nii kaugel sellest, et saaksin ennast kutsuda pühaks:D Töötan selle nimel päevast päeva, et olla võimeline armastama nii nagu Päästja armastab mind.
* Täiustame alates sellest nädalast meie pereõhtuid. Eks paistab kuidas sellega läheb:D
Seekord siis sellised mõtted ja eesmärgid.