...et meie lapsed näeksid Päästja palet - Cheryl C. Lant

Mulle nii väga meeldib see 2010 aasta kevadise üldkonverentsi pühapäeva hommikuse istungi kõne.  Kuulatav http://www.lds.org/general-conference/sessions/2010/04?lang=eng&clang=est . 

Jalutasime paar päeva tagasi Koiduga oma tagahoovis.  Kõrgel kasepuu otsas oli suur laululindude parv kohad sisse võtnud ja lõõritasid nii mis jaksasid.  Jäime natuke eemale seisma ja ajasime pead kuklasse.  Korraga ütles Koit: "Lähme edasi.  Mul pole nii palju aega." 
Ma lihtsalt armastan selle kahe-aastase ütlemisi:)

Viimse aja juhid haridusest

Eelnevad tsitaadid tõin välja, kuna nii mõnigi õde-vend kirikust on selle teema kohta küsinud.  Ma ei hakanud neid eesti keelde tõlkima, sest ei tahnud, et midagi kaduma läheks:)  Veel palju teemakohaseid tsitaate leiab:  http://ldshomeschoolinginca.org/quotes.html , http://www.lds-ohea.org/  Kellel asja kohta tõsine huvi, soovitan uurida ja mõtiskleda.

Viimse aja juhid haridusest

"Any man who will question the divinity of the mission of the Lord Jesus Christ, or will deny the so-called miracles of the scriptures is unfit to be a teacher of Latter-day Saint children." (Joseph F. Smith, Improvement Era Vol. 21, p. 104)

"Parents are commanded by revelation to teach their children these principles of the gospel... Then they go to school and find these glorious principles ridiculed and denied by the doctrines of men founded on foolish theories which deny that man is the offspring of God... These theories so dominate the secular education of our youth. They are constantly published in our newspapers, in magazines and other periodicals, and those who believe in God and his divine revelations frequently sit supinely by without raising a voice of protest. Under these conditions, is it any wonder the student is confused? He does not know whether to believe what his parents and the Church have taught him, or to believe what the teacher says and is written in the textbook. Naturally, students have confidence in their teachers and as confidence increases, there comes a lack of confidence in the doctrines of the Church and the parental instruction." (Joseph Fielding Smith, Man: His Origin and Destiny, p.2-3.)

 

 "There is no knowledge, no learning that can compensate the individual for the loss of his belief in heaven and in the saving principles of the Gospel of Jesus Christ. An education that leads a man from these central truths cannot compensate him for the great loss of spiritual things. "(Joseph Fielding Smith, Doctrines of Salvation, 1:321-322.) 

 

  "Character is the aim of true education; and science, history, and literature are but means used to accomplish the desired end. Character is not the result of chance work but of continuous right thinking and right acting. . . . True education seeks, then to make men and women not only good mathematicians, proficient linguists, profound scientists, or brilliant literary lights, but also honest men, combined with virtue, temperance, and brotherly love -- men and women who prize truth, justice, wisdom, benevolence, and self-control as the choicest acquisitions of a successful life. . . . It is regrettable, not to say deplorable, that modern education so little emphasizes these fundamental elements of true character. The principal aim of many of our schools and colleges seems to be to give the students purely intellectual attainments and to give but passing regard to the nobler and more necessary development along moral lines." (David O. McKay, Gospel Ideals p. 440-441)

 

"We are not only to teach purely gospel subjects by the power of the Spirit. We are also to teach secular subjects by the power of the Spirit, and we are obligated to interpret the content of secular subjects in the light of revealed truth."(Marion G. Romney "Temples of Learning," BYU annual university conference, September 1966)

"The Lord organized the family unit in the beginning. He intended that the home be the center of learning - that the father and mother be teachers... As prophetic events unfold, one thing is certain: we will all need to teach more within the walls of our own homes. In the Book of Mormon we find some models: "I Nephi, having been born of goodly parents, therefore I was taught somewhat in all the learning of my father" (1 Nephi 1:1). No doubt Nephi was taught the things of the Spirit - his writings reveal that. He probably was taught practical matters as well, for he was a very resourceful man. Today that son is fortunate whose father teaches him somewhat in all his learning." (A. Theodore Tuttle, Ensign, Nov. 1979, p.27)

 

"Any system, therefore, which forcibly takes from the parents the power to control what their children are taught, and who teaches them, is contrary to the Lord's plan. It deprives parents of their most sacred stewardship and takes the child away from those who are most deeply concerned with his welfare. No state employee whose purpose in teaching is to get gain can be expected to serve the interests of the child as well as the parents who render their service without compensation. More especially this is true when the teacher is prohibited by law from instilling faith in the child... Since state-financed education is one of the principle doctrines of communism, those who accept it have adopted much of the socialist program... It is a widely recognized fact that public schools and universities are the foremost advocates of socialism because they teach it both in theory and in practice." (H. Verlan Andersen, The Great and Abominable Church of the Devil, p. 135-136.)

 

"It is a fundamental truth that the responsibilities of motherhood cannot be successfully delegated. No, not to day-care centers, not to schools, not to nurseries, not to babysitters. We become enamored with men’s theories such as the idea of preschool training outside the home for young children. Not only does this put added pressure on the budget, but it places young children in an environment away from mother’s influence. Too often the pressure for popularity, on children and teens, places an economic burden on the income of the father, so mother feels she must go to work to satisfy her children’s needs. That decision can be most shortsighted. It is mother’s influence during the crucial formative years that forms a child’s basic character. Home is the place where a child learns faith, feels love, and thereby learns from mother’s loving example to choose righteousness. How vital are mother’s influence and teaching in the home—and how apparent when neglected!" (Ezra Taft Benson, Ensign, Nov. 1981, p. 104)

 

"Parents have the responsibility to educate their children. No inappropriate outsider should be allowed to dictate our family's values nor what our children are being taught... In medieval times, great fortresses were built around castles or cities to protect them from enemy attacks. In the Book of Mormon, the Nephites built fortresses to defend their families against the enemies. We must make of our homes fortresses to protect our families against the constant attacks of the adversary." (Horacio A. Tenorio, Ensign, Nov. 1994 p. 23.) 

 

 

Viimse aja juhid haridusest

"If the doctrines of these three men [Charles Darwin (evolution), Karl Marx(communism-socialism), Maynard Keynes(liberalism/socialist economics)] were to become the basic philosophy of our way of life, we as a people would fail as has no other generation before us since the days of Noah." (Ezra Taft Benson, MIA Conference, June 1966)

"Moral values are being neglected and prayer expelled from public schools on the pretext that moral teaching belongs to religion. At the same time, atheism, the secular religion, is admitted to class, and our youngsters are proselyted to a conduct without morality.....we are caught in a current so strong that unless we correct our course, civilization as we know it will surely be wrecked to pieces...The distance between the church and a world set on a course which we cannot follow will steadily increase." (Boyd K. Packer, General Conference, April 1994).

"Whatever you do, be choice in your selection of teachers. We do not want infidels to mold the minds of our children. They are a precious charge bestowed upon us by the Lord, and we cannot be too careful in rearing and training them. I would rather have my children taught the simple rudiments of a common education by men of God, and have them under their influence, than have them taught in the most abstruse [or complex] sciences by men who have not the fear of God in their hearts..." (Teachings of Presidents of the Church: John Taylor, p.90)

"And then we want to study also the principles of education, and to get the very best teachers we can to teach our children; see that they are men and women who fear God and keep his commandments. We do not want men or women to teach the children of the Latter-day Saints who are not Latter-day Saints themselves. Hear it, you Elders of Israel and you school trustees! We want none of these things. Let others who fear not God take their course; but it is for us to train our children up in the fear of God. God will hold us responsible for this trust. Hear it, you Elders of Israel and you fathers and you mothers!" (The Mind and Will of the Lord, John Taylor, Address 4:22)

"In many places it is literally not safe physically for youngsters to go to school. And in many schools - and it's becoming almost generally true - it is spiritually unsafe to attend public schools. Look back over the history of education to the turn of the century and the beginning of the educational philosophies, pragmatism and humanism were the early ones, and they branched out into a number of other philosophies which have led us now into a circumstance where our schools are producing the problems that we face." (Boyd K. Packer, Charge to the David O. McKay School of Education at BYU, October 9, 1996)

"I feel to warn you that one of the chief means of misleading our youth and destroying the family unit is our educational institutions. There is more than one reason why the Church is advising our youth to attend colleges close to their homes where institutes of religion are available. It gives the parents the opportunity to stay close to their children, and if they become alerted and informed, these parents can help expose the deceptions of men like Sigmund Freud, Charles Darwin, John Dewey, John Keynes and others. There are much worse things today that can happen to a child than not getting a full education. In fact, some of the worst things have happened to our children while attending colleges led by administrators who wink at subversion and amorality. Said Karl G. Maeser, "I would rather have my child exposed to smallpox, typhus fever, cholera or other malignant and deadly diseases than to the degrading influence of a corrupt teacher." (The Teachings of Ezra Taft Benson, p. 307.)

Viimse aja juhid haridusest

"I am opposed to free education as much as I am opposed to taking property from one man and giving it to another....Would I encourage free schools by taxation? No!" (Brigham Young, Journal of Discourses 18:357) "We had to pay our own schoolteachers, raise our own bread and earn our own clothing, or go without; there was no other choice. We did it then, and we are able to do the same to-day. I want to enlist the sympathies of the ladies among the Latter-day Saints, to see what we can do for ourselves with regard to schooling our children. Do not say you cannot school them, for you can..." (Brigham Young, Journal of Discourses, Vol.16, p.19

"We do not want outside folks to teach our children, do we? I think no. We do not want them to teach us how to get to heaven, do we? If we did, it would be of no use, for they do not know the way. Well, then, we do not want them to tamper with the minds of our little ones. You will see the day that Zion will be as far ahead of the outside world in everything pertaining to learning of every kind as we are today in regard to religious matters. You mark my words, and write them down, and see if they do not come to pass. We are not dependent upon them, but we are upon the Lord." (John Taylor, Journal of Discourses 21:100) "We do not want men or women to teach the children of Latter-day Saints who are not Latter-day Saints themselves. Hear it you Elders of Israel, and you school-trustees! We want none of these things. Let others who fear not God take their course; but it is for us to train our children up in the fear of God. God will hold us responsible for this trust. Hear it, you Elders of Israel and you fathers and you mothers!" (John Taylor, Journal of Discourses 20:179)

"…the duty of which [the school] is to instill patriotism and loyalty to the government and society. I think the real purpose of the school is to develop character! Educators say it is to teach the three "R's"…but the main purpose is…to develop character, loyalty to God, to the government, loyalty to the home, and loyalty to the individual himself…"(David O. McKay, Church News, August 1963) "As a matter of general policy, the BYU Board of Trustees has long adhered to a position opposed to general federal aid to education. We have always objected to the Church or any of its branches or agencies receiving any subsidy or 'gift' from the government...We have steadfastly refused to participate in any federal education program which is based upon the subsidy principle." (David O. McKay, Deseret News, Nov. 2, 1964)

Bringing Heaven into Our Homes - President Thomas S. Monson

Mõned mõtted ka 2008. aasta veebruaris toimunud ülemaailmselt juhtide koolituse koosolekult http://www.lds.org/library/display/0,4945,8027-1-4404-5,00.html, kahjuks inglise keeles. 

"More and more the world is filled with chaos and confusion. Messages surround us which contradict all that we hold dear—enticing us to turn from that which is “virtuous, lovely, or of good report or praiseworthy” (Articles of Faith 1:13) and embrace the thinking which often prevails outside the gospel of Jesus Christ. However, when our families are united in purpose, and an atmosphere of peace and love prevails, home becomes a sanctuary from the world."

"At times we may become bored or irritated with home and family and familiar surroundings. Such may seem less than glamorous, with a sense of sameness, and other places may sometimes seem more exciting. But when we have sampled much and have wandered far and have seen how fleeting and sometimes superficial a lot of the world is, our gratitude grows for the privilege of being part of something we can count on—home and family and the loyalty of loved ones. We come to know what it means to be bound together by duty, by respect, by belonging. We learn that nothing can fully take the place of the blessed relationship of family life."

"May our homes be a library of learning.
An essential part of our learning library will be good books. Reading is one of the true pleasures of life. In our age of mass culture, when so much that we encounter is abridged, adapted, adulterated, shredded, and boiled down, it is mind-easing and mind-inspiring to sit down privately with a congenial book.

James A. Michener, prominent author, suggests: “A nation becomes what its young people read in their youth. Its ideals are fashioned then, its goals strongly determined.”

The Lord counseled, “Seek ye out of the best books words of wisdom; seek learning, even by study and also by faith” (D&C 88:118).

Of course, the standard works offer the ultimate library of learning of which I speak. Let us read from them often, both privately and with our families, that we may be enlightened and edified and draw closer to the Lord."

"Margaret Thatcher, when she was prime minister of Great Britain, expressed this profound philosophy: “The family is the building block of society. It is a nursery, a school, a hospital, a leisure centre, a place of refuge and a place of rest. It encompasses the whole of the society. It fashions our beliefs; it is the preparation for the rest of our life.”"(In Nicholas Wood, “Thatcher Champions the Family,” The Times, May 26, 1988, 24.)

Taevased kodud, igavesed perekonnad - Thomas S. Monson

Mõned mõtted 2006. aasta veebruaris toimunud ülemaailmselt juhtide koolituse koosolekult, terviktekst  http://www.lds.org/library/display/0,4945,6562-1-3363-189,00.html , soovitan! 

Minu nopped:
"Kodu on midagi palju enamat kui üksnes puit-, tellis- või kivihoone. Kodu luuakse armastuse, ohverduse ja austusega. Me ehitame oma kodu omal vastutusel. Me peame ehitama targalt, sest igavik ei ole lühireis. Saab olema vaikust ja tuult, päikest ja varje, rõõmu ja kurbust. Aga kui me tõeliselt püüame, saab meie kodu olla tükike taevast siin maa peal. Meie mõtted, meie teod, meie elu ei mõjuta üksnes meie maise rännaku edukust, vaid märgistavad ka teed meie igaveste eesmärkideni."

"Mõned põlvkonnad tagasi ei suutnud keegi ettegi kujutada seda maailma, kus me nüüd elame ja siin ettetulevaid probleeme. Meid ümbritseb kõlvatus, pornograafia, vägivald, narkootikumid ja hulk muid pahesid, mis vaevavad tänapäeva ühiskonda. Meie üleskutseks, isegi kohustuseks on mitte ainult hoida ennast „maailmast reostamatuna,” (Jakoobuse 1:27) vaid juhatada ka oma lapsed (ja teised, kelle eest me vastutame,) turvaliselt läbi meid kõiki ümbritseva tormise patumere, et saaksime naasta ühel päeval elama oma Taevase Isa juurde."

"Oma pere koolitamine nõuab meilt juuresolekut, aega ja parimaid jõupingutusi. Et meie koolitus oleks tõhus, peame olema oma pereliikmetele usaldusväärseks eeskujuks ja meil peab jaguma aega nii nõuandmiseks ja juhatamiseks kui ka iga pereliikmega omaette olemiseks."

"Me võime mõelda millelegi kuni surmani, aga üksnes siis, kui see mõte meid tegutsema ajendab, õnnistame me inimeste elu."

Koidu unehäire

Need kes meid tunnevad, teavad et Koidul on sünnist saadik teistsugune unerütm (või peaks ütlema rütmitus). Neile, kes meid ei tunne võin siinkohal teha lühikokkuvõtte.  Juba enne sündi oli Koit äärmiselt huvitav tegelane...ja magas kõhus ...hmmm imelikult.  Kui teiste beebidega oli nõnda, et üldiselt liigutasid nad siis, kui mina pikutada soovisin siis Koit minust ega minu puhkusest absoluutset ei hoolinud.  Tema oli põhiliselt ärkvel ja magas siis kui tahtis.  Sünnihetkest saadik oli Koit ärk ja esimesel päeval ta põhimõtteliselt eriti ei maganudki ( paar korda u. 15-20 minuti kaupa).  Haigla medõde rahustas ja ütles, et küll ta varem või hiljem esimeste päevade jooksul teeb ikka ühe pika uinaku (seda ootame tänini).  Esimene eluaasta oli raske.  Koit magaski 15-30 minuti kaupa ja rahutult.  Teisest eluaastast olukord veidi paranes, uinakud pikenesid tasapisi, kuni täna oleme jõudnud selleni, et 24 tunni jooksul magab ta isegi kuni12 tundi, küll vastavat  nii kuidas ta ise tahab, kas öösel või päeval.  Näiteks täna 4.00-8.00, 17.30-00.30.  Igatahes lõpuks (peale pikka unepäeviku pidamist ja uurimist) oleme asjasse  selgust saanud.  Tegemist on orgaanilise une-ärkveloleku rütmihäirega(G47.2) ehk ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm.  Häire aluseks on individuaalne eripära une-ärkveloleku rütmi bioloogilise reguatsiooni mehhanismides.  Koidul on täieikut desorganiseeritud une-ärkveloleku rütm.  Ööpäevane tsükkel on spontaanselt varieeruva pikkusega. Ebaregulaarne unerütm võib põhjustada väga olulist distressi ja nõutuse nii inimesel enesel kui teistel, kellega ta kokku puutub perekondike või tööalaste suhete tõttu.  Tavaliselt võib sellise une-ärkveloleku rütmiga inimestel esineda ka muid psüühilist stabiilsust mõjutavaid tegureid, näiteks impulsiivsust.  Juba mõnda aega muretsesin Koidu pärast, sest  tihti on ta väsinud ka ärkveloleku ajal.  See võib muidugi olla seotud ka meie peret jaanuari algusest saadik väisanud haiguslainege.  Küllap ongi.  Senini püüdsid inimesed k.a meditsiinitöötajad meid rahustada pakkudes, et küllap ta kasvab sellest välja, asi pole nii hull, läheb paremaks jne Võin öelda, et asi on nö normaalsusest kaugel.  Aga tõsi on see, et inimene harjub kõigega ja samuti pühakirjakoht mis ütleb, et Jumal ei anna inimestele rohkem, kui nad suudavad taluda.  Mingi ime läbi me talume ja usun, et oleme võimelised tõepoolest taluma veel rohkemgi.  Kuna sellele unehäirele otseselt ravi polegi, siis peame lihtsalt aitama tal tulevikuks ettevamistuda ehk leida sobiva töö, mis tema uneajaga sobiks ja samas rahuldust pakuks.  Sõpradelt ootame aga mõistvat suhtumist:)

 

Kuidas me jõudsime koduõppeni? 2.osa

Kohtusin oma kalli abikaasaga 1998 aasta algul Otsa koolis, kuhu ta oli vahetusõpilasena saabunud paar kuud varem, minu esimesel "koolipäeval".  Juhtus nii, et päeval kui läksin vaatama, kas mind sinna tahetakse, kohtusin koridoris Hirvo Survaga, kes mind kohe oma tiiva alla võttis ja nagu hiljem selgus oli Chris samuti tema õpilane.  Georg Otsa Muusikakooli kohta on mul palju häid sõnu.  Üks õppeosakonna persoon oli ka üdini ebameediv, aga muidu tundsin esimest korda, et koolis võib olla päris tore.  Eriti meeldis mulle erialatund, sest Hirvo tegi kohe selgeks, et mingit mina olen õpetaja sina ole õpilane asja olema ei hakka. 
Perekonnaks otsustasime Chrisiga saada sama aasta septembris.   Marta sündis järgmise aasta suvel, Paul kaks aastat hiljem.  Esialgu elasime minu Mamma-Papa juures, mõni aeg peale Marta sündi kolisime Mustamäele kahetoalisesse üürikasse, siis jälle tagasi, nats enne Pauli sündi Nurme tänavale, jälle tagasi, sõprade juurde Kakumäele ja lõpuks Mustamäele kolmetoalisesse.  2002 kolisime Roosna-Allikule, päris oma kodu vajadus oli lihtsalt nii suur.  Raske oli küll ka...sest Chris oli meiega ainult nädalavahetustel ja vahel, kui rahaline olukord lubas sai ta endale lubada veel ühe kojusõidu nädala sees.  Samas oli hästi tore, sest sain olla oma kolme kullakesega iga päev koos:)  Kui enne seda olid suuremad lapsed käinud ka vahelduva eduga linnas lasteaias, siis nüüd olime kodused ja see oli nii vahva! 
Carl sai 2003 aastal 7-aastaseks ja kuidagi kurb oli, mõistus ütles, et selline on elu, ees ootamas uus eluetapp.  Olin kuidagi hästi raami sees kasvanud.  Päris ausalt, ma isegi ei teadnud, et on olemas selline asi nagu koduõpe lapsevanema soovil... aga soov oli.  Kuigi oleksin pidanud uurima kohaliku kooli kohta ja tegema vajalikud ettevamistused lapse kooli panemiseks, ma viivitasin.  Mõtlesin, et küll jõuab, vaatame veel mis elu pakub.  Juunis selgus, et meile avaneb täiesti ootamatult võimalus osta linna oma kodu.  Muidugi haarasime sellest kinni.  Aasta sellist lahuselu olid meile mõista andnud, et sedamoodi me jäädavat elada ei tahaks.  Kolisimegi tagasi linna. Suurde linnakooli me mingil juhul Carli panna ei tahtnud.  Enamus koole võisime siiski mõttes maha tõmmata, sest oli juba juunikuu lõpp, katsed olid läbi, eelkoolis polnud ühegi kooli juures käinud.  Lõpuks leidsime siiski ühe lasteaed-algkooli (kuigi tunne polnud päris õige) ja kuna Carl on musikaalne poiss marssisime ka Muusikakooli katsetele sisse... ja muidugi saigi ta kohe ka sinna sisse, tšello erialale.  Aga siis kohtus Mamma tänava minu kunagise klaveriõpetajaga, kes meie lugu kuuldes arvas, et nii pole küll mõtet ja korraldas Carlile Muusikakeskkooli sisse astumiseks erakorralised katsed.  Niisiis läks Carl sinna kooli, kus mina ja mu õed olime käinud.  Muidu polnud hullu, kui välja arvata mitme tunnine peale kooli kodus õppimine esimeses klassis, sest see pole minu meelest normaalne.  Teise klassi poole pealt otsustas Carl, et soovib vahetada kooli.  Pinged muusika-ainetes olid kasvanud liiga suureks.  Vahetus läks kenasti.  Uus klassijuhataja oli tore, klassi lapsed vahvad, õppida ka ei antud liialt palju.  Vahepeal oli Marta lasteaeda tagasi läinud ja mina olin kodus kõige väiksema ehk Pauliga.  Meil oli Pauliga tore, ta armastas õppimist.  Ma mitte kunagi ei sundinud teda, kuid tundus, et tema võime uut teadmist omandada on piiritu.  Eriti meeldis talle matemaatika ja see kui ma talle ette lugesin.  Üldse ei meeldinud käeline tegevus, kaasa arvatud kirjutamine.  Kui Carl läks kolmandasse, alustas sama kooli esimeses klassis ka Marta.   Tema käis koolis suhtlemas.  Kuna kõik mida esimeses klassis õpiti oli tal juba ammu selge, ei olnudki tal koolis suurt midagi enamat teha kui suhelda.  Samamoodi möödus ka järgmine aasta.  Kuna alatihti olid lapsed kodus haiged, pidime kodus kooli mängima.  Kuna olin nagunii kodune, sest 2006 aastal oli meie perre uus tita, Bert, sündinud, polnud selles midagi hullu.  Tegelikult meile isegi meeldis see ja lapsed küsisid vahel, et miks me üldse kooli peame minema.  Esialgu oli plaanis ka Paul teistega samasse kooli panna, kuigi kuna ta oli (üli)tark käis läbi ka mõte, et ehk peaks ta hoopis mõnda kesklinna tähtsasse kooli panema.  Aga siis läks ta eekooli ja juba esimeses tunnis tekkis vastuolu.  Õpetaja palus kõigil võtta kätest kinni ja öelda kõrvalseisjale, et me oleme sõbrad.  Paul keeldus.  Õpetaja ütles, et ta ei leia Pauliga kontakti ja pani ta viimasesse pinki. Paar korda hiljem ütles õpetaja, et Paul segab tundi, sest tal on igav.  Kokku ta vist käiski seal neli korda ja siis otsustas, et tema sinna enam ei lähe, sest seal on igav ja ta raiskab lihtsalt aega.  Miskipärast olin nõus:D  Sai selgeks, et sinna kooli, sinna klassi minna ei saa.  Mõtlesin aina rohkem koduõppest.  Imekombel sattus minu kätte ja teele kõiksugu teemaga seotud materjalid.  Küpsesime...ja otsustasime, et teeme ära.  Panin Pauli teiste lastega samasse kooli, kuid koduõppele lapsevanema soovil.  Huvitaval kombel ei olnud kool vastu.  Kuna temaga oli eelkoolis raske olnud siis ehk tundsid nad isegi kergendust.  2008 toimusid Eesti esimesed koduõppe suvepäevad, võtsime osa.  Tunne oli suurepärane.  Nägin, et me polnud üksi ega ülemääraselt imelikud:D   Sügisel sai selgeks, et ka Marta soovis koduõppele jääda.  Õpetajad olid sellest küll veidi segaduses, sest Martal oli ju koolis alati nii tore ja ta oli õpetajate sõnul nagu klassi päike, kuid laps kui vanemad olid otsuse teinud.   Pidime küll teistega samu töövihikuid täitma ja e-koolis näpuga järge ajama, kuid asi oli paljulubav.  Aina tihemini jäi koju ka Carl.  Küll valutas pea, küll kõht.  Saime hakkama.  Teise poolaasta alguses murdis Carl klassiga suusatama minnes parema käe ja jäi tükiks ajaks koju.  Kevadel avanes meil võimalus külastada sugulasi Hong Kongis, nii et teisel poolaastal käis Carl koolis võibolla kokku 5-6 nädalat.  Tore oli!  Ainult aina enam sai selgeks, et tahaks rohkem vabadust ja vähem pinget.  Meile ei sobinud see, et lapsed pidid õppima kooli jaoks, kogu aeg vasardamas mõte, et kuidas see õpetajale sobib, mis hinde ma saan jne  Võtsin ühendust Tallinna Waldorf kooliga, kuid nemad ütlesid, et ei võta enda ridadesse koduõppe peresid.  Viimase võimalusena võtsin ühendust Tartu Wadorfkooliga ja oh õnne, saime nende hingekirja.  Steiner-pedagoogikat olin põgusat uurinud, kuid piisavat mõistmaks selle eeliseid tavakooli ees.  Niisiis oleme koduõppe pere viiendat aastat.  Sel kevadel on meie vanim poeg lõpetamas üheksandat klassi.  Bert aga läks eelmisel sügisel (2012 aastal) I klassi Rakvere Vanalinnakooli nimekirjas.  Koduõpe on eluviis.  Kõigile see ei sobi, kuid olen veendunud, et see on uuele põlvkonnale parim.  Olen nende aastate jooksul tohutult palju ise õppinud ja saanud aimu, mida tähendab mõistmise avardumine. 

Milleks aiapidamine?

Veebruaris on hea aeg aiahooaja planeerimiseks.  Mõni taim vajab juba kuu lõpus ette kasvatamist...
Igatahes neile kes heitlevad küsimuse kallal, kas ja milleks seda üldse aja on, pakun siinkohal vastuse.  http://www.lds.org/ensign/1977/08/the-most-frequently-asked-questions-about-home-production-and-storage?lang=eng&query=home+storage  Lihtsalt nii hea artikkel! 

Eilne päev

Käisime Chrisiga kahekesi kinos vaatamas filmi "Lincoln".  Pean tunnistama, et sellist elamust nagu see film pakkus, polegi mul eales varem olnud.  Filmi lõppedes oli saal minuti jagu haudvaikne, alles siis hakkasid inimesed tasakesi ennast minekule sättima.  See oli kuidagi nii eriline.  Minu meelest ei saagi see film külmaks jätta.  Soovitan soojalt:) 
Hilisõhtul läks asi Berdiga nii hulluks, et ta ei suutnu enam üldse köhimist jätta, nii et Chris käis temaga vältimatus abis... ja õnneks mõningast abi Bert ka sai.  Homme lähevad nad perearstile ehk selgub siis täpsemalt millega tegu. 
Bert jäi pea kaks nädalat tagasi haigeks, palavik ja köha-nohu.  Palavik oli täpselt kolm päeva, köha ravisime esimesed neli päeva Prospaniga, kuna see paistis üldse mitte midagi aitavat vahetasime viiendast päevast välja Altea siirupi vastu ja seda võttiski ta eilseni.  Huvitav oli kogu selle haiguse juures lihtsalt see, et vahepeal juba tundus, et olemegi võitjatena sellest välja tulnud.  Kahjuks tuli eile palavik tagasi, köha muutus juba üleeile õhtul kinniseks ja vahepeal päris hirmsaks, lisaks tuli uuesti nohu ja täiesti uue asjana eile õhtul silmapõletik.  Loodame igatahes kiiret paranemist.  Sünnipäev vajab ju tähistamist ja lisaks kõik need toredad talvised tegevused mida Bert armastab - uisutamine, kelgutamine, lumememme ehitamine:) 

Loomine

Esmaspäeval pereõhtul valmis pere ühistööna üks luuletus.  Iga pereliige kirjutas ühe salmi:)

Pime ja valge,
päev ja öö.
Kui pole valgust
ei teha saa tööd.

Teisel tegi Ta sinise taeva
kaugele rändava pilvelaeva.

Viljapuud ja taimed head
pandi kaunistama maad.
Lumi, meri, vihm ja jää,
loodi enne, kui lõppes kolmas päev.

Päike ja kuu loodi, et valitseks nad päeva ja ööd,
ning tähed, et kaunistada taevavööd.

Viies päev tõi linnud, mereloomad.
Nüüd nad inimestel kasu toovad.

Kuuendal päeval tegi Ta loomad,
kes meile kõigile rõõmu toovad.

Tegi lõpuks veel Aadma, Eeva
nad meie kõikide isa ja ema.