Rohelised eesmärgid 2009:)

Eelmise aasta lõpus võtsime Chrisiga eesmärgi - saame selle aastaga krediitkaardivabaks! Usun, et me suudame selle saavutada:)
Eelmisel aastal alustatud tee, tervema-säästlikuma elu poole on hoo sisse saanud. Praktikas tähendab see seda, et juba varem alustatud, ei kilekottidele, sai lisaks tunduvalt väiksemates kogustes liha söömise. Samuti vähenes eelmise aastaga kõvasti meie plastikpudelitest jookide tarbimine. Näiteks selle kuuga on kööki tekkinud vaid viis plastikpudelit. Plekkpurkidest suutsime täielikult hoiduda!
Ka ei ostnud me eelmiste jõulude ajal mitte ühtegi uut kinkekotti/pakkepaberit/paela:) Naljakas on see, et ikka veel oleme supermarketis pea ainsad tekstiilkoti kasutajad...
Otsustasin, et hakkan taas ise müslit valmistama... see on kuidagi unarusse jäänud. Aa... saia-leiba ostsime ka eemisel aastal vaid paar korda, kodus küpsetatu on ikka palju, palju parem.
Paar korda sai ikkagi eelmisel aastal kiirtoitu söödud...seda püüame sel aastal parandada.
Sel aastal on plaanis ka osta aastaläbi toimiv komposter, praegune toimib vaid soojal aastaajal.
Üritame vähendada plastiku kasutamist. Kuna osa plastikut meie ümber on sellist, mida välja vahetada lihtsalt ei saa (arvuti, osad olemas olevad mänguasjad, telefon jne) siis proovime vähendada seda selle arvelt, kust on võimalik.
Tuleb põnev aasta...:)

Lapsed on ka inimesed:)

Iga kord kui näen mõnda täiskasvanut lapsega ebaõiglaselt käitumas, teeb see mind nii kurvaks. Eriti kui tegemist on väikese lapsega... Lapsed on kingitus Issandalt. Kui hing tuleb siia maa peale on ta täiesti puhas, rikkumata. Me peaksime ka saama selliseks... aga selle asemel, et neist väikestest õppida, on suur inimene isekas, ennast õigustav ja hoolimatu!
Ebaõiglane käitumine ei väljendu ainult füüsilises vägivallas. Sellest palju enam esineb vaimset vägivalda.
Miks tahavad suured inimesed, et väikesed saaksid ruttu suureks ja miks peab suureks kasvades inimene muutuma tundetuks ja silmakirjalikuks?
Ma ei ole täiuslik ja eriti võivad sellest tunnistada mu lapsed, sest nemad teavad seda kõige paremini;) Ma ei oota ka, et teised inimesed peaksid olema täiuslikud, kuid kas me kõik ei võiks olla pisut tänulikumad, tibake armastavamad ja hellemad, eriti laste vastu?
Olen tihti mõelnud, et kas teisel inimesel on üldse õigust sekkuda kellegi pere-ellu ja kui siis millistel tingimustel.
Kui näen selget lapse vastu suunatud ebaõiglust, kas võin sekkuda? Senini olen raske südamega pealt vaadanud ja suu kinni hoidnud, kuid kas nii peabki?

Minu eilne kõne:)

Armsad õed ja vennad, ehk on mõni teistki aegajalt minu sarnaselt tundnud, et olete lapsevanemana või ka õe-vennana läbikukkumas. See ahastama panev hetk on innustanud mind mõtisklema selle üle milline ema ja õde ma tahaksin olla ja kuidas ma võiksin saada selliseks nagu meie Taevane Isa on. Pühakirjad ütlevad, et Taevane Isa on täiuslik ja et ka meie peaksime saama täiuslikuks.

Igakord kui ma võtan osa üldkonverentsist, loen pühakirju või kiriku ajakirju saan ma läbi Püha Vaimu inspiratsiooni ja mõistan kui palju on mul veel õppida ja teha, et Isa sarnaseks saada.

Mulle meeldib väga apostel Russell M. Nelsoni tsitaat: „Lunastus on isiklik kuid ülendus pere asi.“ Tänu peresuhetele ja tõesti ainult tänu sellele võime saada Päästja ja Taevase Isa sarnaseks. Tegelikult on tihti lapsed need kes õpetavad meile kõige paremini, või annavad võimaluse läbi erinevate olukordade õppida selliseid igavikuliselt tähtsaid iseloomuomadusi nagu pikameelsus, alandlikkus, kannatlikkus, ligimesearmastus. Minu tänane kõne ongi eriti pühendatud kõigile lapsevanematele kuid kuna laias pildis oleme kõik õed-vennad siis usun, et meil igaühel on võimalik siit midagi enda jaoks leida.

Kas te olete kunagi mõelnud mida Issand meile ütleb?

Ta ütleb: "Samast suust lähtuvad tänu ja sajatus! Nii ei tohi olla, mu vennad!" (Jakoobuse 3:10).

Mida meie ütleme oma lastele: "Ära räägi rumalusi! või "Ole kuss" või "Enne mõtle siis ütle".

Veel ütleb ta meile. "Kogu päeva ma sirutan käsi kangekaelse rahva poole, kes iseenese mõtetele järgnedes käib teed, mis ei ole hea, rahva poole, kes mind ärritab, alati mind trotsib rohuaedades ohverdades ja telliskivide peal suitsutades..." (Jesaja 65:2-3). Meie ütleme vahel oma lastele: "Sa ajad mu hulluks või Mida sa küll mõtlesid?".

Ta on öelnud meile ka: "Kuulge ometi seda, rumal ja südametu rahvas! Silmad neil on, aga nad ei näe, kõrvad neil on, aga nad ei kuule!" (Jeremija 5:21). Ütleme vist meiegi Tema sarnaselt oma lastele: "Sa ei kuula mind üldse!".

Ta ütleb meile ka:" Teie olete Jumalad ja olete kõik Kõigekõrgema lapsed!" (Laulud 82:6). Kas meie tuletame piisavalt tihti oma lastele meelde kes nad on?

Selleks, et Taevase Isa kasvatusmeetoditest aimu saada peame kõigepealt teada saama kuidas Ta oma lastega suhtleb, kuidas korrale kutsub, kuidas karistab, kuidas kiidab ja kuidas õpetab.

Kuidas Taevane Isa siis oma lastega suhtleb?

Läbi palve: " Seepärast te peate alati paluma Isa minu nimel; ja mida te iganes palute Isalt minu nimel, mis on õiglane, uskudes, et te seda saate, vaata, see antakse teile. Paluge oma peredes alati Isa minu nimel, et teie naised ja teie lapsed oleksid õnnistatud." (3 Nefi 18:19-21).

Ta ütleb, tulge minu juurde, "Kui Jeesus seda nägi, läks ta tusaseks ja ütles neile:" Laske lapsukesed minu juurde tulla, ärge keelake neid, sest niisuguste päralt on Jumala riik!" (Markuse 10:14).

Kuidas meie peaksime oma lastega suhtlema?

Esiteks: Üks ühele.

Mäletan, kui väga ma lapsena ootasin igaõhtuseid hetki, mil isa tuli mu voodiäärele raamatut lugema.

Teiseks: Me peaksime igal hetkel nende jaoks olemas olema.

Taevane Isa kuulab meie palveid igal ajal, kas meie oleme oma laste jaoks alati olemas?

Kolmandaks: Me peaksime andma neile võimaluse olla aktiivne pere osa.

Mida see tähendab? Igaühel võiks olla perekonnas omad ülesanded, mis tervele perele rõõmu toovad. Olgu see oma asjade eest hoolitsemine, pereõhtul muusika juhtamine või midagi muud. Samuti peaks igaühe ideed, ka kõige väiksemad, naljakamad või utoopilisemad, perena läbi arutama.

Kuidas Taevane Isa meid korrale kutsub?

Ta teeb seda armastusega.

Ta teeb seda privaatselt.

Ta motiveerib.

Ta aitab meid, kui palume abi.

Ta hoiatab.

Ta armastab kõigest hoolimata.

Kuidas Taevane Isa oma lapsi karistab?

Mormoni Raamatus Eteri raamatus on lugu Jeredi vennast, kes unustas Issanda poole palvetada, mitu aastat: " Ja juhtus, et neljanda aasta lõpul Issand tuli jälle Jeredi venna juurde ja seisis pilves ning rääkis temaga. Ja kolme tunni vältel Issand rääkis Jeredi vennaga ja taltsutas teda, kuna tal ei olnud meeles hüüda Issanda nime. Ja Jeredi vend parandas meelt selle halva üle, mida ta oli teinud ja hüüdis Issanda nime oma vendade eest, kes temaga koos olid. Ja Issand ütles temale: Ma annan sulle ja su vendadele teie patud andeks; aga ära patusta enam, sest pidage meeles, et minu Vaim ei heitle alati inimesega; seepärast, kui te patustate, kuni te olete täielikult küpsed, teid eemaldatakse Issanda juurest." ( Eter 2:14-15). Kui me ei pea kinni käskudest siis me jääme Tema Vaimust ilma.

Meie tegudel on ka otsesed tagajärjed. Näiteks kui me ei pea kinni Tarkuse Sõnast ja joome alkoholi, siis jääme purju ja meie kehal ei ole hea olla, ning vahel võib selle sama tegevuse tagajärjed olla hoopis tõsisemad või kurvemad.

Kuidas meie saame oma lapsi Tema eeskujul karistada? Kui jätame nad privileegidest ilma ja laseme tagajärgedel mõjuda. Taevane Isa taastab privileegid ja aitab hädast välja, kui Tema laps tõeliselt meelt parandab. Millistel alustel meie peaksime oma laste privileegid taastama või appi tõttama? Kuidas me teame, et meie laps on vajaliku õppetunni saanud?

Me peaksime alati oma lapsi karistama armastusega ja kui me seda teeme võime läbi Püha Vaimu teada mida me peaksime millal tegema.

Kuidas Taevane Isa oma lapsi kiidab?

Konkreetsetel põjustel ja tihti.

Meie peaksime tegema täpselt seda sama.

Kuidas Ta oma lapsi õpetab?

-Küsimustega. Sellekohta on suurepärane näida Mormoni Raamatus, Alma 5. peatükk. Samuti Piiblis Johannese 21:15-17.

-Ta tuletab meelde ja kordab. "Oo pidage meeles, pidage meeles, mu pojad, sõnu, mis kuningas Benjamin rääkis oma rahvale; jah, pidage meeles, et ei ole ühtegi teist teed ega vahendit, mille abil inimene saab olla päästetud, kui ainult läbi Jeesuse Kristuse lepitava vere, kes tuleb; jah, pidage meeles, et ta tuleb lunastama maailma." (Heelaman 5:9).

-Ta selgitab enne käsu andmist. "Sellepärast andis Jumal neile käsud pärast seda, kui oli neile teatavaks teinud lunastusplaani, et nad ei tohiks teha halba, mille eest on karistuseks teine surm, mis on igavene surm, mis puutub õiglusesse; sest sellistele lunastusplaanil ei oleks võimu, sest õigsuse töid ei saa hävitada, vastavalt Jumala ülimale headusele." (Alma 12:32).

-Ta annab rida rea peale.

-Suurema mõistmisega annab ka suurema vastutuse.

-Ta on andnud iganädalased formaalsed juhendid ehk pühapäevased koosolekud.

-Ta on andnud meile isikliku eeskuju.

Kuidas meie peaksime oma lapsi õpetama?

Me peaksime küsima küsimusi ja mitte lihtsalt jah-ei vastusega küsimusi.

Kordamine on tarkuse ema!

Reeglid tuleks paika panna enne tagajärgede rakendamist!

Me peaksime õpetama alati vastavalt arusaamisele.

Me peaksime pidama pereõhtuid ja koos võtma osa kiriku koosolekutest.

Me peaksime olema ise elavaks eeskujuks sellest mida me õpetame.

2 Nefi 26:24-25 ütleb " Ta ei tee midagi, ilma et see oleks maailmale kasuks; sest ta armastab maailma, isegi nii, et ta annab oma enda elu, et ta võiks tõmmata kõik inimesed enda juurde. Sellepärast, ta ei käsi mitte ühtegi, et nad ei võtaks osa tema päästmisest. Vaata, kas ta hüüab kellelegi, öeldes: tagane minust? Vaata, ma ütlen teile:Ei, vaid ta ütleb: Tulge minu juurde kõik te maa ääred...).

Taevane Isa on andnud meile:

Kindlad muutumatud rahu paigad - templid.

Meie saame anda oma lastele sama muutumatu rahu paiga - kodu.

Taevane Isa on täielikult pühendunud ja peab alati oma lubadusi. "Sest ma täidan oma lubadused, mis ma olen teinud inimlastega, mis ma nendele, kuni nad on lihas."( 2 Nefi 10:17).

Meie saame olla oma perele täielikult pühendunud, sealhulgas peaksime alati kinni pidama lubadustest.

Ta on andnud meile inimesed keda saame usaldada, prohveti keda järgida.

Ta armastab meid ja ka meie peaksime armastama. "Me armastame, sest tema on meid enne armastanud. Kui keegi ütleb: "Mina armastan Jumalat", ja vihkab oma venda, siis ta on valelik. Sest kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud, ei või armastada Jumalat, keda ta ei ole näinud. Ja meil on temalt see käsk, et kes armastab Jumalat, see armastab ka oma venda." (1 Johannese 4:19-21).

Ma olen nii tänulik oma pere eest. Ma tean, et ma olen Jumala laps ja et Ta armastab mind. Päris tihti kutsub Ta mind korrale, ma tean seda, sest ma tunnen alati pühakirju lugedes või üldkonverentsi kõnesid kuulates läbi Püha Vaimu mis on see mida ma peaksin veel tegema. Aga ma tean, et Ta armastab mind ja ma tõesti armastan Teda.