Unistuste elu

Mulle meeldib väga unistada. Vahel lasen ennast unistustel isegi liiga kaugele triivida, kuid üldiselt olen kahe jalaga maa peal ja unistan reaalselt. Senimaani ongi tegelikult minu absoluutselt kõik reaalsed unistused täitunud. Usun täiesti siiralt, et kui midagi väga soovida ja selle nimel tööd teha siis on kõike võimalik saavutada. Unistused täituvad:) Pigem leian, et tuleks hästi läbi mõelda, mida ja milleks vajatakse. Mõned minu eriti ebamaised unistused ilmselt jäävadki selleks sest ma tegelikult ei vajagi nende unistuste täitumist, piisab sellest, et lasta neil ennast aegajalt kõrgustesse-kaugustesse kanda. Reaalsed unistused on justkui eesmärgid, mille poole püüelda.
Hiljuti täitus minu väga ammune unistus, isegi võiks öelda, lapsepõlve unistus. Olen ikka alati unistanud vanaisast. Oi kui tihti olen mõelnud millised mu vanaisad väja võisid näha, kes nad olid, millised nad olid. Nüüd ma tean! Ma tean, et mu ema on täitsa oma isa nägu ja et mu isa on üpris oma isa moodi:) Mul on neist mõlemast foto!
Ütlesin küll ennist, et unistuste täitumiseks tuleb ise tööd teha ja see tõesti on nii, kuid tegelikult ma tean ka, et ilma Taevase Isa abita ei täitu ükski unistus. Tema on see kes õnnistab meid meie pühendumise eest, vastavalt Tema enda tahtele.
Ma olen nii tänulik, et saan elada ja kasvatada oma lapsi vabal maal. Ma olen tänulik, et mul on mõistvad vanemad, tublid lapsed, armastav abikaasa. Ma olen tänulik, et saan jagada oma elu ja mõtteid toredate inimestega. Ma olen tänulik kõigi meie kodus olevate loomade eest, meie kodu eest. Ma olen tänulik minevikus elanud esivanemate ja sugulaste eest, nende usu, lootuse ja pingutuste eest mida nad tegid unistuste täitumiseks. Olen tänulik Taevasele Isale kõige hea eest oma elus ja ka raskemate aegade eest, mis on olnud headeks õppetundideks siin maises elus.
Ma unistan... ja teen tööd selle täitumiseks.