Koidu unehäire

Need kes meid tunnevad, teavad et Koidul on sünnist saadik teistsugune unerütm (või peaks ütlema rütmitus). Neile, kes meid ei tunne võin siinkohal teha lühikokkuvõtte.  Juba enne sündi oli Koit äärmiselt huvitav tegelane...ja magas kõhus ...hmmm imelikult.  Kui teiste beebidega oli nõnda, et üldiselt liigutasid nad siis, kui mina pikutada soovisin siis Koit minust ega minu puhkusest absoluutset ei hoolinud.  Tema oli põhiliselt ärkvel ja magas siis kui tahtis.  Sünnihetkest saadik oli Koit ärk ja esimesel päeval ta põhimõtteliselt eriti ei maganudki ( paar korda u. 15-20 minuti kaupa).  Haigla medõde rahustas ja ütles, et küll ta varem või hiljem esimeste päevade jooksul teeb ikka ühe pika uinaku (seda ootame tänini).  Esimene eluaasta oli raske.  Koit magaski 15-30 minuti kaupa ja rahutult.  Teisest eluaastast olukord veidi paranes, uinakud pikenesid tasapisi, kuni täna oleme jõudnud selleni, et 24 tunni jooksul magab ta isegi kuni12 tundi, küll vastavat  nii kuidas ta ise tahab, kas öösel või päeval.  Näiteks täna 4.00-8.00, 17.30-00.30.  Igatahes lõpuks (peale pikka unepäeviku pidamist ja uurimist) oleme asjasse  selgust saanud.  Tegemist on orgaanilise une-ärkveloleku rütmihäirega(G47.2) ehk ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm.  Häire aluseks on individuaalne eripära une-ärkveloleku rütmi bioloogilise reguatsiooni mehhanismides.  Koidul on täieikut desorganiseeritud une-ärkveloleku rütm.  Ööpäevane tsükkel on spontaanselt varieeruva pikkusega. Ebaregulaarne unerütm võib põhjustada väga olulist distressi ja nõutuse nii inimesel enesel kui teistel, kellega ta kokku puutub perekondike või tööalaste suhete tõttu.  Tavaliselt võib sellise une-ärkveloleku rütmiga inimestel esineda ka muid psüühilist stabiilsust mõjutavaid tegureid, näiteks impulsiivsust.  Juba mõnda aega muretsesin Koidu pärast, sest  tihti on ta väsinud ka ärkveloleku ajal.  See võib muidugi olla seotud ka meie peret jaanuari algusest saadik väisanud haiguslainege.  Küllap ongi.  Senini püüdsid inimesed k.a meditsiinitöötajad meid rahustada pakkudes, et küllap ta kasvab sellest välja, asi pole nii hull, läheb paremaks jne Võin öelda, et asi on nö normaalsusest kaugel.  Aga tõsi on see, et inimene harjub kõigega ja samuti pühakirjakoht mis ütleb, et Jumal ei anna inimestele rohkem, kui nad suudavad taluda.  Mingi ime läbi me talume ja usun, et oleme võimelised tõepoolest taluma veel rohkemgi.  Kuna sellele unehäirele otseselt ravi polegi, siis peame lihtsalt aitama tal tulevikuks ettevamistuda ehk leida sobiva töö, mis tema uneajaga sobiks ja samas rahuldust pakuks.  Sõpradelt ootame aga mõistvat suhtumist:)