Lahe laupäev!

"Pahanduse" purk oli pungil raha täis saanud ja lapsed püüdsid hommikul seda veelgi tülitsedes täita:) Nii et keskpäeval kui Chris töölt koju tuli olid nad valmis minema perega loomaaeda, nii nagu varem kokku lepitud. Täpselt siis aga kui olime saanud seljakoti tarvilikku täis toppida ja ennast autosse sättida... hakkas vihma sadama! OK... mõtlesime, et vahet pole, võime ka väikest vihma loomaaias taluda, kuid enne kui jõudime selle mõtte lõpetada, läks sadu tugevamaks...ohhh, milline pettumus! Kuna me pole allaandjad ja olime otsustanud selle pärastlõuna perena kodust väljas veeta, läksime energiakeskusesse. See oli meie pere esimene kord energiakeskuses... paariks tunniks jätkus põnevust ja avastamist küll. Pisut häiris sealne rõske, vana maja hais, eriti allkorrustel. Muidu igati vahva paik eri vanuses lastega perele ajaveetmiseks:)
Hiljem kohvikus einestades, leidsime, et peame ikka vahetevahel perega väljas söömas käima, see on ikka hoopis midagi muud:) Aga mitte tihti! Sest nelja lapsega väljas söömine pole vähemalt meie perele taskukohane. Kuigi laste friikad viinerite/lihapallidega olid tunduvalt odavamad kui issi tellitud "hiina ime", mis kuidagi oma hinda ei väärinud.
Küll on ikka mõnus, kui elad oma lastega vabal maal, hingad ja elad ja pead meeles esivanemate raskeid kogemusi. Ma olen nii tänulik oma vanaema Martale ja muidugi teistele esivanematele ka, ilma kelleta mind ega mu lapsi poleks.