Me õpime ja areneme iga päev :)

Möödunud õppeaasta (nimetagem seda nii) oli huvitav.  Iga päev oma kordumatus ilus ( ja vahel valus) oli omamoodi imeline.  Carl jätkas alustatud teed Audentese e-õppes, Marta alustas oma põnevat keskkooli vabaõpet West Riveri Akadeemias, Paul ja Bert olid "hingekirjas" Rakvere Vanalinnakoolis. Meie perega liitus talvel Moona ja seega Koit ei olegi enam pesamuna!  Issi lõpetas kevadel EMTA-s magistri, muid lõpetamisi meil sel korral ei olnud.  Seega oli aasta enam-vähem pingevaba.  Talve teisel poolel kolisime maale ja oleme nüüdseks põhimõtteliselt uue olukorraga kohanenud. Tegelikult käib meil "õppetöö" terve aasta 24/7 ja vahel teeme midagi ka laua ääres. :)
Näiteks praegu on meil jõuluni tähenädalad, kuigi Koit tunneb juba kõiki tähti ja I klassini on tegelikult veel aastake tundsime, et just praegu on hea aeg täpselt selleks.  Proovin selgitada, kuidas me seda teeme nii, et see hõlmab peres kõiki.
A-tähega alustasime nädal peale apostel M Russell Ballardi Eestis käiku.  Nii et saime arutada ja analüüsida. Rääkisime ajaloost ja  Aadamast, Aabrahamist, Almast ja Abinadist, Alma nooremast ja Ammonist.  Andestusest, armastusest, aususest ja austusest, abivalmidusest, alandlikkusest.  Ahvidest  ja alligaatoritest (Berdi loomaõpetus), apelsinidest, aprikoosidest, ananassidest (Berdi taimeõpetus), ametüstist (kivimiõpetus).  Arutasime abielu ja abikaasade teemal.  Arheoloogia ja anatoomia, antroposoofia ja antropoloogia, astronoomia ja astroloogia.  Tegelikult oli neid teemasid veel palju-palju rohkem ja igaüks leidis midagi, mis algas A-tähega ja teda huvitas.  Sel nädalal oleme E-tähe juures.
(Koduõpe on meie perele parim!)

Sotsialiseerumine?!

Aegajalt esitatakse mulle üht-sama küsimust - Kui lapsed koolis ei käi, siis kas sa ei karda, et sa teed neile sellega liiga?   Väljendatakse kartust, et lapsed jäävad ilma sõbrasuhetest ja mõni muretseb, et  kas nad siis ikka üldse teavad kuidas käituda tuleb ning on neidki, kes kahtlevad, et laps üldse edaspidi päris elus hakkama saab, kui teda vati sees kasvatatakse.  Oletan, et kõik need on positiivses võtmes esitatud küsimused, ajendatud headest soovidest. 
Ausalt öeldes on kõik eelmainitud ja muud sarnased minu jaoks absoluutselt imelikud küsimused.  Omaealistega suhelda saab muuski kohas peale kooli.  Peale selle on maailmas ja õnneks ka meie pere tutvusringkonnas väga palju erinevaid inimesi vanuses 0-90 (kahjuks hetkel tõesti ei tule meelde ühtegi sellest vanemat inimest).  Kindlasti on mõned koduõppel olnud inimesed, kes on natuke või päris palju "omamoodi", aga mina olen küll kohanud ka inimesi koolist, kes on "imelikud".  Ja üldse, milleks sildistada. :)
Dr. Urie Bronfenbrenner oma meeskonnaga leidsid, et lapsed, kes veedavad umbes 12. eluaastani rohkem aega eakaaslaste kui oma vanematega muutuvad kaaslastest sõltuvaks.  Sellega kaasneb nelja olulise vaimse tervise ja positiivse seltskondliku väärtuse kadumine.  Nendeks neljaks väärtuseks on eneseväärikus, optimism, vanemate austamine ja eakaaslaste usaldamine.  Lapsed võtavad omaks nende inimeste väärtused, kellega nad enim aega koos veedavad.  Nendeks inimesteks võiksid olla pigem emad-isad, õed ja vennad, aga miks ka mitte vanaema või vanaisa.  Laste jaoks, kes veedavad palju aega koos eakaaslastega sõltub suhe vastastikusel heakskiidul, kuna nad on ebakindlad eakaaslaste lojaalsuses.  See kandub (edaspidi ) kõigisse suhetesse. 
Kui mu lapsed tunduvad teile imelikud, siis ehk on nad lihtsalt erinevad?  Nende eneseväärikust ei mõjuta see kas nad kellegile, näiteks sulle, meeldivad või mitte. 
Ma ei muretse selle pärast, kas mu lastel on võimalus koolikeskkonnas omaealistega suhelda, sest ma ei soovigi, et nende enesehinnang põhineb eakaaslaste hinnangul või pelgal kiitusel.
Olen püüdnud õpetada oma lastele kuidas saada enesekindlust, enesekontrolli, eneseaustust, eneseväärikust, iseseisvust ja tervislikku eneseteadvust.  Eelmainitu tuleb ja on tulnud läbi kokkupuute tõelise maailmaga, töötades, teenides, kultuuri austades, sportides, kunsti ja muusikat tehes, igapäevaelu elades. 
Kõige tähtsamaks pean siiski igavest perspektiivi, ilma selleta on elu justkui mõttetu teekond. 
Ei ole mingit tõendit, kuigi seda eeldatakse, et kool on positiivseks sotsialiseerumiseks mingilgi viisil parem paik kui hea kodu.  Meie lapsed on koduõppel, sest me soovime, et perekond tähendaks nende jaoks midagi.  See side mida me loome, aitab neil vastupidada ja saavutada oma täit potensiaali.
"Kodu... on õpikoda, kus kujuneb välja inimese iseloom.  Milliseks see kujuneb, see sõltub vanemate ja laste vahelistest suhetest.  Kodu pole õige kodu, kui need suhted pole rajatud õigetele alustele.  Suhte iseloom sõltub nii vanematest kui lastest, kuid rohkem siiski vanematest.  Nemad peavad andma endast parima.  Kui peaksin nimetama ühte asja, millest meil vanematena kõige enam vajaka jääb, siis on see mõistev suhtumine oma lastesse.  Elage koos oma lastega, käige nende teeradu pidi. ... Olge kursis kõigega, mille vastu lapsed huvi tunnevad.  Olge neile toeks." (Kiriku presidentide õpetused - Joseph Fielding Smith, lk 77)
Ekslikult eeldatakse, et vanemad ei oska õpetada oma lapsi.  See ei ole tõsi! 
Sotsialiseerumine tuleb loomulikult, samamoodi õppimine.  Õpetamiseks on tohutult palju meetodeid ja õppimiseks (nii lastele, kes tahavad õppida kui ka vanematele, kes oma laste õppimist soovivad toetada) loendamatul hulgal materjale.   Kõige olulisem ressurss aga mida oma lastele pakkuda, on armastus.
Meie pere jaoks on koduõpe parim!

Bronhiit

Eelmise aasta augusti alguses jäi Bert haigeks.  Ta muudkui köhis ja köhis.  Üks köhasiirupi pudel teise järel tühjenes ja tulemust ei mingit.  Mingil hetkel otsustasin, et aitab. Kodus oli Breathi õlisegu ja natuke Tüümiani eeterlikku õli.  Sai käidud perearsti juures, seal selgus, et tegemist on bronhiidiga.  Välja kirjutati antibiootikum, aga arstki ütles avameelselt, et võite ju proovida, äkki aitab.  Tekkinud oli hulljulge plaan, prooviks õlisid, kasvõi päeva.  Mõeldud, tehtud. Päevast sai nädal, sest asi toimis. Imelik küll, aga nii oligi, et rohkem suhu enam mingit rohtu ei läinud, ainult 2 korda päevas Tüümiani talla alla.  Nädal hiljem selgus arsti juures, et laps oligi terveks saanud.  Praeguseks võin kinnitada, et tegemist ei olnud hea juhusega.  Puhtad terapeutilised eeterlikud õlid tõepoolest toimivad.  Igaks juhuks soovitan siiski tõsiste terviseprobleemidega arstiga konsulteerida, diagnoosi kinnitamiseks, vereproovi tegemiseks jms

Bronhiit

On kahte sorti bonhiiti – akuutne ja krooniline. 

Akuutne bronhiit tuleb tavaliselt äkitselt ja paranemine toimub 2-3 nädalaga.  Enamus terveid inimesi paraneb ilma kestvate järelmõjudeta.   

Krooniline bronhiit tuleb aga ikka ja jälle tagasi ning kestab kauem.  Krooniline bronhiit tähendab, et sa köhid ja rögised vähemalt kahe aasta jooksul  kolm kuud aastas. 

Akuutne bronhiit võib tulla ühtmoodi nii lastele kui täiskasvanutele, samas kui krooniline bronhiit on tavaliselt täiskasvanute haigus. 

Mis põhjustab bronhiiti?  

Akuutset bronhiiti põhjustab tavaliselt viirus ja tihti eelneb sellele haigusele ülemiste hingamisteede infektsioon.  Antibiootikumid ei tapa viiruseid ja seega ei aita need efektiivselt  bronhiidi korral.   Puhastel, mitmekordselt testitud eeterlikel õlidel on võime purustada raku kesta ja rünnata viiruseid.  Seega on nad enamus juhtumitel viirus-infektsioonide vastu mõjusad.  Mõnel üksikul juhul põhjustab akuutset bronhiiti bakter. 

Akuutset bronhiiti võib põhjustada ka ärritaja sissehingamine (näiteks võib ärritajaks olla sigaretisuits) või võõrkeha kopsu sattumine.   

Bronhiidi sümptomid

Kõige levinumaks sümptomiks akuutse bronhiidiga on esiti kuiv ja mõne päeva möödudes rögane köha.  Samal ajal on tavaliselt ka väike palavik ja üldine kehv enesetunne. Röga võib olla värvitu, valge, kollane, kollakas-hall või roheline.   Rinnus võib olla ebameeldiv tunne.

Ülemiste hingamisteede infektsioon  kestab tavaliselt 3-4 päeva ning enamus inimesi tunneb ennast 2-4 nädala pärast juba täiesti paranenuna, kuigi köha võib jätkuda veel mõni aeg. 

Kuna kopsupõletiku sümptomid on küllalti sarnased on hea teada nende kahe haiguse erinevusi.  Kopsupõletiku  puhul tõuseb tavaliselt kõrge palavik, külmavärinada ja on raske hingata (lühikesed hingetõmbed). 

Enamus inimesi saab ravida akuutset bronhiiti kodus.  Tuleks tarbida rohkelt suhkruvaest vedelikku ja palju puhata. 

Kui on järgemööda mitu korda bronhiit, võib see olla märk tõsisemast haigusest nagu cystic fibrosis, tuberkuloos, sinusiit, krooniline bronhiit või astma.  Mõistlik oleks  konsulteerida arstiga.    

Eeterlikud õlid bronhiidi puhul: 

Breathe
On Guard Protecting Throat drops
Lavendel
Rosmariin
Eukalüpt
Melaleuca ehk teepuu
Basiilik
Tüümian
Viiruk
Bergamot
Küpress

Ööseks võiks difuuserisse panna Lavendli, Rosmariini ja Eukalüpti segu aga sobib ka lihtsalt Breathi õlisegu.   Hommikul ja õhtul määri õlisid kehale (soovitatavalt peale sooja vanni või dušši).  Pikale veninud bronhiidiga määri talla alla Viirukit ja Bergamotti.

Määri eeterlikke õlisid otse rinnale, selgroole, kõrva taha, otsaette ja talla alla.  Lastele määri rinnale, selgroole ja talla alla.  ´

Vastan hea meelega asjakohastele küsimustele  exmannu@hotmail.com

doTerra puhaste terapeutiliste eeterlikke õlide tootevaliku ja hindadega saad tutvuda http://www.mydoterra.com/mailachan/

 

 

Teel...

Vaatan juba optimistlikult uude aastasse ja see on nii tore! 
Mööduv aasta oli meie pere jaoks suhteliselt raske, ometi oli ka helgeid hetki ja positiivseid muutusi.
Endalegi uskumatuna näiv on tõsiasi, et puhtad terapeutilised eeterlikud õlid toimivad!  Aasta viimasel kuul tunnen, et olen saanud rohkelt juurde energiat ja tasakaalu ning tervis on üle pika aja taastumas ... ja mitte ainult minul, vaid tervel perel, tasapisi aga kindlalt.  Kuidagimoodi, imekombel jõudsime selle aasta lõpuks siia, kus me täna oleme ja ma olen selle üle nii rõõmus.  Kasutame ainult looduslikke terviseturgutajaid (põhiliselt doTerra puhtaid terapeutilisi eeterlikke õlisid), ravimikarp on veel olemas kuid seisab ja kogub tolmu. 
Mõned doTerra õlide kasutamise kogemusel põhinevad nipid:
1.  Isegi kui oled skeptiline proovi ja isegi kui esialgu ei ole tulemust, katseta edasi.  Eeterlike õlidega tuleb arvestada, et mis sobib ühele ei puugi anda sugugi soovitud tulemust teisel.  Meil kõigil on erinev kehakeemia, geenid, keskkond, toitumine jms, see kõik mängib oma osa. 
2.  Varusta ennast õlidega enne probleemide tekkimist.  Meie tutvusime õlidega tasapisi, kuid mingil hetkel tundsin, et vajan rohkem valikuvariante.  DoTerra firma pakub püsiklientidele suuri soodustusi ja liitumisel väga hea hinnaga komplekte.   Ka mulle tundusid hinnad esialgu ulmelised, kuid nüüd oskan nende väärtust hinnata.  DoTerraga liitumine tähendab, et oled püsiklient.  Kui tellid iga kuu (aga seda ei pea tegema) vähemalt 50 punkti eest (ehk umbes 50 euro eest) kogud punkte, mille eest saad hiljem tasuta tooteid (sarnane süsteem nagu pangas või lennufirmas).  Mina liitusin selle aasta augustis ja sel kuul sain näiteks 9 õli tasuta :)
3.  Järjepidevus on võti! 
Kuna ma eelmise õppeaasta jooksul 6 korda antibiootikumi kuuri läbi tegin, ei olnud mul suveks raske mõista, et vajan muutust.  Oli selge, et nii edasi minna ei saa.  Tavameditsiinist sõltuvuses olnud inimesena võin öelda, et tean kui mugav see sümptomitega tegelemine on.  Allergia, võta Zyrtecit, valu-Ibumetin, palavik-Paracetamol jne  ja tundub, vähemalt mõni aeg, et see ongi lahendus.  Aga kas on?  Ütlen ausalt, et ma ei teadnud, et teisiti on päriselt ka võimalik.  Ainult, et tõesti, tihti peale on vähemalt esialgu, õli kasutamine harjumatult tüütu.  Sellega ei saa nii, et korra kasutasin, soovitud tulemust ei olnud, järelikult ei mõjunud.  Eeterlikku õli tuleb kasutada (määrida, sisse võtta) tihedalt, olenevalt probleemist, näiteks iga paari tunni tagant.  Samas, ma pean ütlema, et mina lausa naudin põetamist.  See on kuidagi eriti eriline armastuse väljendus.  Ja mu abikaasale meeldib hoolitsus ning lastele samuti.  Aga mulle teeb veel suuremat rõõmu see, et lapsed/noored juba varakult õpivad enda (ja teiste) eest hoolitsema. 

:) 

:)

Tahad proovida puhtaid terapeutilisi eeterlikke õlisid? Nüüd on õige aeg! Kui tellid minu kaudu, saad kingituseks 5ml Wild Orange´i !
Pakkumine jõus 1-13 november 2014. Saada soovidega kiri mulle juba täna või avalda soovi kommentaarides, siis võtan sinuga ise ühendust!
Tutvu toodetega http://www.mydoterra.com/mailachan/
 
Info Wild Orange´i kohta (inglise keeles) http://www.everythingessential.me/Oils/WildOrange.html

Wild Orange (Metsik apelsin)

Beebi kollasus
Pane üks tilk metsiku apelsini õli 1spl baasõli( nt toor kookosõli) sisse ja masseeri õrnalt, eriti taldu. 

Hirm
Pane tilk kraele, hõõru juustesse või hinga peopesast.

Immuunsuse tugevdaja
Kasuta regulaarselt, et tõsta oma vastupanuvõimet.  

Kindlustunne
Kui tunned ebakindlust, määri iga päev paar tilka kookosõliga alakõhule.

Kõhukinnisus
Masseeri kõhule päripäeva 2 tilka apelsini õli kookosõliga  2-3 korda päevas. 

Kõhulahtisus
Masseeri kõhule vastupäeva 2-3 korda päevas.

Menopaus
Masseeri 1-2 tilka kaelale (nii ette kui taha), et reguleerida hormoone.  Koos piparmündi ja Balance´iga aitab kuumahooge talitseda.  

Rahustav
Heaolutunde saavutamiseks diffuseeri, nuusuta otse pudelist või inhaleeri peost.  Närvilisuse puhul määri kõhule.

Seedimine
Lisa klaasile veele tilk õli või masseeri ülakõhule seedimise kiirendamiseks. 

Skorbuut
Ajaloost on teada, et inimesed kasutasid apelsini eeterlikku õli toidulisandina, et tõsta C-vitamiini taset. 

Südamepekslemine
Parima tulemuse saamiseks diffuseeri  igapäevaselt ja masseeri 1 tilk rinnale (väldi päikese kätte minekut).  

Toidus
Lisa tilk smuuti sisse, koogiglasuurile, koogitaignasse jne 

Tujutõstev
Diffuseeri või pane mõni tilk vatipallile, lisa öökreemile või hinga pihkudest. 

Unetus
Metsiku apelsini õli tujutõstev ja stimuleeriv, kuid samas ka rahustav toime aitab vähendada muretsemist ja võib aidata seeläbi ka paremini uinuda.

Ärevus
Apelsini aromaatsus rahustab närvisüsteemi.  Stressi korral hõõru 1 tilk peopesadele ja inhaleeri.                                               

 

Veel võimalikke kasutusalasid: kurguprobleemid, kõrvetised, söögiisu tõstja, luude tugevdaja, bronhiidi korral, nohu puhul, annab nahale jumet, alandab kõrget kolesteroolitaset, leevendab enesetunnet palaviku ajal, parandab suuhaavandeid, aitab valulikke lihaste puhul, kudede parandamiseks, kaalu alandamiseks, aitab emotsionaalset tasakaalu leida ja teeb veel palju muud head.

Kuna eeterlikke õlide juures oleneb kõik kvaliteedist, siis ära kunagi kasuta seespidiselt ega nahale kandmiseks suvalisi õlisid!  DoTerra 100% puhastel terapeutilistel eeterlikel õlidel on kõrgeim sertifikaat CPTG (Certified Pure Therapeutic Grade), mis tähendab et need on loodud tervise säilitamise/parandamise eesmärgil. 

Muutused :)

Sel sügishakul on meie peres mitmeid muutusi. 
Esiteks, ma hakkasin  doTerra eeterlike õlide konsultandiks.  Olen selle firma tooteid juba mõnda aega kasutanud ning leidsin, et miks ka mitte neid teistele tutvustada ja oma kogemusi jagada. Ma absoluutselt armastan eeterlikke õlisid!  Igasugused küsimused nii selle firma kui ka nende toodete (õlide) kohta on väga oodatud ja loodan tõesti, et rohkem eesti inimesi hakkab juba lähiajal nendest kasu saama.

Issi läheb kooli tagasi ja vahetas töökohta.

Carl vahetas kooli ja jätkab õpinguid Audenteses e-õppes.

Ja kõik! :)

Möödunud (õppe)aasta

Meil on selline läbi aasta toimuv koduõpe, seega kirjutan eelnenud õppeaastat silmas pidades tervest viimasest aastast.

Eelmisel suvel vahetas Chris töökohta.  Eesmärk oli lõpetada aastaga magister ja vaadata sealt siis edasi.  Algus oli paljulubav - pühapäevad vabad, palk normaalne.  Detsembriks oli selge, et tuleb teha valik, töö või kool.  Uuest aastast jäi ta õppepuhkusele, selle sügiseni.  Eks näis, mis elu toob.

Augusti lõpus paluti mind kiriku haridussüsteemi seminari õpetaja ametisse.  Võtsin kutse vastu ja ei kahetse :)  Koormus oli muidugi väga suur - esmaspäevast neljapäevani igal hommikul oli tund kell 6:30, mis tähendas kella viiest ärkamist ja iga ilmaga bussisõite, lisaks reedeõhtused seminaritunnid, kuhu pidin alati Koidu kaasa võtma, sest Chris oli sel ajal veel tööl. 
Nagu olin kutse vastu võtnud hakkasid mind kimbutama erinevad terviseprobleemid.  Esiteks hambavalu, sellega sain kuude pikkust juureravi, mis lõpuks kevadel päädis lõualuu operatsiooniga.  Sügisel sain teada, et mind on ampsanud puuk.  Tõenäoliselt just sellest tingituna oli mul sada häda, kuus korda sain õppeaasta jooksul antibiootikume võtta. 

Carli 9. klassi lõpetamine eelmisel suvel oli veidi raskendatud.  Eksamid said kõik kenasti tehtud, aga miskipärast ei tahetud talle tunnistust anda enne augusti.  Sügisel oli omajagu seiklusi õige kooli otsingul.  Lõpuks maandus ta omal vabal tahtel Tallinna Waldorfkoolis. Tekkisid terviseprobleemid, pärast kuudepikkust muret ja lahenduste otsimist selgus, et tal on ärevushäire.  Ülejäänud aasta möödus sellega toime tulemise õppimisega.

Marta 8. klassi õpingud läksid vaatamata terviseprobleemidele lubinal.  Sel aastal hakkas teda eriliselt huvitama söemaal.  Kevadel võttis ta osa ühest loomevõistlusest ja tuli võitjaks.  Talvel saime teada, et Martal on psoriaatiline artriit. Kuna see lugu venitaks selle postituse liiga pikaks, siis pean vist sellest eraldi kirjutama.  Kokkuvõttes võin lihtsalt öelda, et õnneks läks lõpuks kõik hästi.

Paul sai sel õppeaastal ametliku Aspergeri sündroomi diagnoosi, tegelikult nimetatakse seda ametlikult nüüd küll pervasiivseks arenguhäireks.  Kogu protsess ongi võtnud varsti terve aasta, sest rehabilatsiooni plaanile alles lähen allkirja panema.  Oli väga keeruline aasta. 

Bert on olnud hästi tubli.  Loeme (peaaegu) iga päev koos Mormoni Raamatut ja aitan tal kirjutada päevaraamatusse.  Ta armastab kui ma loen talle ette, näiteks "Bullerby lapsi".  Bert sai talvel ristitud.  See oli hästi tore! 

Koit on palju kasvanud.  Mõned kuud tagasi saime lõplikult piima- ja mähkmevabaks. Vaatamata unetutele öödele, toob ta mu ellu siiski nii palju rõõmu, et seda ei olegi vist võimalik sõnadesse panna. 

Selline oli ülevaade meie eelmisest aastast.  Jah! (ohkava häälega)

Miks ma armastan veebruari?

1.  Päevad on pikemad ja kollased, mitte hallid nagu näiteks novembris.  Seega isegi kui magan pool päeva, näen ikkagi päevavalgust ja on väga võimalik, et jõuan isegi õue.
2.  Veebruaris on Berdi sünnipäev,
3.  Chrisi sünnipäev,
4.  Carli sünnipäev ja
5.  Vabariigi aastapäev.
6.  Võib ju olla, et ma olen natuke kahtlane, aga mulle meeldib ka sõbrapäev:)

Koidu unehäire

Esimesed 9 kuud - juba kõhubeebina oli aru saada, et see laps magab ja on ärkvel siis kui ise tahab ja ma ei räägi siin üldse tüüpilisest juhtumist, kus tita parasjagu emme magamise ajal üles ärkab, see oleks olnud ootuspärane.
1.eluaasta - Esimesed kaks päeva oli Koit peaaegu kogu aeg ärkvel, kui välja arvata need paar äärmiselt pinnapealse unega 15 minutit.  Haiglast lähen koju lastearsti sõnade saatel, et küll ta varsti magama jääb, ükski laps pole tema praktika jooksul esimese nädala lõpuks jätnud pikka und tegemata.  Terve esimene aasta oli nagu üks arusaamatu tsirkus.  Koit magas 15-20 minuti kaupa, päeva peale kokku enamasti nii nagu ealiselt uneks vaja.  Terve aasta vasardas mul peas, et kui ma selle päeva, kuu, aasta üle elan, siis on hästi, siis vaatame edasi.
Magamatus oli nii suur, mitte millegi tegemiseks ei olnud piisavalt suutlikkust.  Uskumatu, et ma selle aasta üle elasin!  Uskumatu, et ma suutsin nii palju kainet mõistust säilitada, et ei andnud järele kiusatusele lapsed kooli tagasi saata.  Muidugi olid lapsed ise imeliselt tublid ja abikaasast saan ka rääkida ainult ülivõrdes:)  Tegelikult ma tõenäoliselt ei olekski suutnud seda aastat üle elada, kui vanemad lapsed ei oleks kodus olnud ja mulle iga päev magamiseks võimalust andnud.  Nad lihtsalt võtsid beebi ja mina magasin, vahel tunde. 
 Kommentaarid, mida kuulsin - see läheb üle, ta kasvab sellest välja, mul oli ka nii jne olid igapäevased. 
2.eluaasta - mõni nädal enne aastaseks saamist magas Koit esimest korda järjest 40 minutit.  See oli paljulubav!  Koidu esimeseks sünnipäevaks kutsusime esimest korda  külalised enda juurde.  Mäletan, et suutsin ennast nii palju kokku võtta, et veidi inimestega suhelda, pärast pidu olin omadega täiesti läbi.  Ajapikku kasvasid magamisperioodid aina pikemaks.  Põhiprobleemiks sai see, et polnud vahet kas oli päev või öö, Koit magas siis kui uni tuli.  Inimesed andsid järjepidevalt nõu - küll kasvab, tee seda või toda, kas sa seda oled proovinud jne
3. eluaasta - Hakkasin uurima unehäirete kohta ja pidama Koidu unepäevikut.  Selgus, et tegemist on erilise orgaanilise une-ärkveloleku rütmi häirega ehk Koidul on ebaregulaarne une-ärkveloleku rütm.  Unepäeviku pidamine oli oluline, et seda täpsustada.  Saime teada, et kahjuks on tegemist täielikult desorganiseeritud une-ärkvelolekurütmiga, mis tähendab, et ööpäevane tsükkel on sponaanse varieeruva pikkusega. Mingisugune rütm justkui veidi oleks, kuid kahjuks ei saa me sellest veel aru, või on see pigem juhuslik.  Ka arst ei tea.  Uneperioodid olid pikenenud niivõrd, et järjest sai magatud ka juba 6-7 tundi.  Enamus inimesi ei saa meie olukorrast aru, tihti kuuleme ikka sama - mul oli ka nii või aga te proovige seda jne
4. eluaasta - Hakkan olukorraga tasapisi leppima ja mitte ainult mina, ka Chris ja lapsed.  Öine ärkvelolek on mulle endiselt ränk, kuid siiski püüan leida positiivset.  Püüan tõesti kogu hingest kohaneda Koidu vajadustega ja leida lahendusi, nii et saaksime kõik võimalikult rahulikult elada.  Üritan pöörata rohkem tähelepanu ka teistele lastele.  Perearst tõdeb, et kahjuks pole praegu võimalusi Koidu erilise unehäire ametliku diagnoosi saamiseks.  Psühholoog ei ole sellisest asjast kuulnudki või vähemalt ei usu, et selline asi üldse võimalik oleks, sest tema meelest peab tegemist olema lapsevanema saamatusega, ju ei oleta osatud last magama õpetada või ei äratata hommikul "õigel" ajal üles.  Alustan saatusekaaslaste otsimist.  Esialgu tulutult.   Mis on veel hästi veider, on see, et kui ta on väsinud siis ta magab ja mitte miski ega mitte keegi ei saa teda üles ajada, sest ta lihtsalt magab edasi:)  Näiteks Berdi sünnipäeval käisime bowlingus ja võtsime ta kaasa, kuigi ta magas.  Praegu on ta veel väike ja see pole vist nii imelik...On päevi kui ta magab järjest 10 tundi!
Täna näiteks jäi Koit magama 6:15.  On väga tõenäoline, et ta magab kella kaheni või kauem. 

Ja nii ongi!

Berdi vahva sünnipäev :)

Bert sai 8. aastaseks.  Meie peres on see hästi tähtis sünnipäev.  Viimse aja pühadena usume, et see on vanus, mil laps saab vastutusealiseks.  Kuni selle vanuseni on kõik lapsed Jumala silmis süütud, ilma patuta.  Kui nad teevad midagi, mida me nimetame pahanduseks, siis ei vastuta nad oma tegude eest ja kui nad peaksid surema saavad nad Jumala juurde tänu Kristuse lepitusele.  Sellepärast ei ristita meie kirikus alla 8. aastaseid lapsi. 
Mõni nädal tagasi oli Berdil kogudusejuhatajaga intervjuu ja ta sai teada, et ta on valmis tegema Jumalaga ristimislepingut.  Ootame nüüd seda sündmust põnevusega.
Püüdsime igatahes teha selle erilise sünnipäeva igal moel meeldejäävaks:)  Usun, et see õnnestus, sest enne sünnipäevaõhtul magama heitmist tuli Bert minu juurde ja tänas, et teda nii palju üllatasime. 
Mis me siis tegime.
Puhusime täis kaheksa õhupalli, iga sisse panime ühe üllatustegevuse - lumest meisterdamine, massaaž, lõbus teaduskatse, panga külastus, lauamängu mängimine, filmi vaatamine, pere üllatustegevus, kutsekaartide valmistamine(ristimiskoosolekuks).  Üllatustegevuseks oli perega bowlingus käimine:)  Traditsiooniliselt sõime sünnipäevalapse lemmiktoitu, milleks seekord oli pitsa.  Hommikul äratasime Berdi lauluga ja seejärel sõime torti.  Oli hästi tore ja tegus päev!  Vahva oli veel see, et meiepoolseks kingituseks oli seekord aeg, mitte mingi asi.  Vanaemalt ja tädidelt sai ta toredad kingitused, sellised mida oligi soovinud.  Lisaks veel vanavanaemalt natuke sünnipäevaraha:)  Usun, et uuele traditsioonile sai elu sisse puhutud!

Lohutav :)

 “A diagnosis is just a word on a piece of paper. Your son is the same person that he is today and that he will always be. The word doesn’t change that. But you and your wife were given stewardship over him by a loving Heavenly Father. You are the perfect people to help guide him though his life.”

Kolmas :)

Esimese presidentkonna jõululäkituse, Taani piparkookide ja küünlavalgusega soe õhtu:)

Harin ennast :)

Loen hetkel sellist raamatut.  Just nagu ka selle raamatu alguses on öeldud, ei piisa selle ühekordsest lugemisest ja nii tunnengi iga kord, et peaksin jälle otsast alustama, et paremini asjast aru saada. 
See aasta on olnud meie pere jaoks  "diagnooside" aasta ja paistab, et see trend jätkub ka järgmisel aastal:)  Mõned diagnoosid on ametlikud, mõni veel ametlikult kinnitamata (kuid nö töötlemisel) ja teised sellised, mida vähemalt praegu veel Eestis ei diagnoosita.  Üks sellistest siis täpselt see, millest ülalolev raamat kirjutab. 
Tegelikult on olnud omamoodi hea aasta.  Selgus on tunduvalt parem kui selgusetus.  Nüüd on aeg õppida ja tegutseda vastavalt õpitule. 
Vaimses mõttes olen pidnud õppima veel enam välja tulema raamidest, mida ühiskond meile seab.
Pauliga eelmisel korral psühhiaatri juures käies pidin ennast kõvasti tagasi hoidma, kui arst küsis, et kas vanemad lapsed on normaalsed.  Uskumatu?  Minu jaoks küll oli.  Noormees istus ju kohe seal samas...  Minu meelest on kõik inimesed erilised.   Mille järgi me saame ütleda, kes on normaalne kes mitte?  Mõni häire, haigus või puue ei tee kedagi ebanormaalseks.  Ebanormaalne saab olla ainult suhtumine. 
Tõenäoliselt saab järgmise aasta teemaks olema kohanemine.  Loomulik kohanemine toimub koguaeg nagunii, aga just teadlik õppimine ja uute teadmiste rakendamine igapäevasesse ellu. 
Väikesed ja lihtsad, kuid vahel ka suured ja rasked asjad.

...ja oli II advent

jõuluse paukmaisi ja filmiga "Püha öö" http://www.byutv.org/watch/8902bf73-c22d-4a8b-964d-d30772e6a154/silent-night-silent-night . 

A beautiful little blind girl was sitting on the lap of her father in a crowded compartment in a train. A friend seated

nearby said to the father, “Let me give you a little rest,” and he reached over and took the little girl on his lap.

A few moments later the father said to her, “Do you know who is holding you?”

“No,” she replied, “but you do.”…

Our trust and our relationship with our Heavenly Father should be one similar to that of the little blind girl and her

earthly father. When sorrow, tragedy, and heartbreaks occur in our lives, wouldn’t it be comforting if when the

whisperings of God say, “Do you know why this has happened to you?” we could have the peace of mind to answer

“No, but you do.”…

Just as the little girl could sit peacefully on the stranger’s lap because her father knew him, so we can find peace

if we know our Father and learn to live by his principles.

Marvin J. Ashton, in CR, Oct. 1985 [Salt Lake City: The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 1985], 86-87, 90

I advent

Osade laste tungival soovil ehtisime esimest korda elus kuuse esimesel advendil, ikka selleks et jõulud kauem kestaks ja imekombel tekkiski jõulutunne - rahulik, mõnus, soe.  (Kuigi esialgne plaan oli, et sel aastal me kuuske üldse enda juures üles ei pane, sest kohta selleks polnud.)

                                                   Selleaastane:)

 

Rahulikku jõulukuud!

Tänulikkus

Selle nädala pereõhtu pühendasime tänulikkuse arendamisele.  Kuna õpetamisjärg oli Koidu käes ja teadagi ei tee kolmeaastane pikka õpetust, oli meil lihtsalt tore perega veedetud aeg.  Üks osa õpetusest oli kalkuni sule värvimine ja selle tagaküljele ühe asja kirjutamine, mille eest me tänulikud oleme.  Seejärel proovisime suled kalkunile selga panna, aga selgus et see oli keerulisem kui olime arvanud.  Lõpuks sai Marta selle raske ülesandega siiski hakkama:) 

Novembrikuu lõpus mõtlen ma alati rohkem sellele mille eest olen tänulik. 

Evangeeliumi valgus ja teadmine igavese pere võimalikkusest.
Head vanemad, töökas abikaasa ja tublid lapsed.
Soe kodu.
Rikkalikud arenguvõimalused ja palju, palju muud.

Kõige enam olen ma aga tänulik armastavale Taevasele Isale ja Tema Pojale Jeesusele Kristusele, kes teeb mind elavaks. 

Kultuur

"Kultuuri määratletakse kui inimese eluviisi. Kõigile Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetele on omane ainulaadne evangeeliumi kultuur, väärtuste, ootuste ja tavade kogum. See evangeeliumi kultuur ehk eluviis lähtub päästmisplaanist, Jumala käskudest ja elavate prohvetite õpetustest. See väljendub selles, kuidas oma peret kasvatame ja oma elu elame." (Nii see kui ka järgnevad lõigud kõnest http://www.lds.org/general-conference/2012/10/becoming-goodly-parents?lang=eng&clang=est)

Mulle nii väga meeldib see vanem Perry kõne!  See pani mind taas mõtlema kultuurile, viisile kuidas me oma elu elame. 

Ka meil on mõned vahel nii tavalistena näivad, kuid samas siiski erilised pere tavad. 

Me laulame, palvetame ja loeme pühakirju perena iga päev. Püüame igal võimalusel süüa perena koos.   Kord nädalas peame pereõhtut.  Me püüame pidada hingamispäeva pühana, käime kirikus ja väldime terve päeva jooksul "maiseid" asju, nagu poes või spordiüritusel käimine, teleka vaatamine, arvutimängude mängimine jne  Püüame selle asemel leida viise teiste teenimiseks ja perega koos olemiseks.  Me oleme suunanud oma pilgud templi poole, külastame seda püha kohta nii tihti kui võimalik.  Võtame meelsasti vastu kutseid teenida kirikus (vabatahtlikena).  Võtame võimalusel osa igast meile mõeldud kiriku koosolekust. 
Tegelikult on muidugi veel palju traditsioone (sünnipäevad, jõulud, pitseerimise aastapäev jne) mis on samuti meie perekondliku kultuuri loojaks ja igast neist võiks eraldi kirjutada (ja ehk teengi seda ühel päeval). 

Olen varemgi maininud, et koduõpe on meie jaoks elustiil, sellel on kindlasti põhjendatult suur mõju meie perekultuuril.

" Kuigi sellised institutsioonid nagu kirik ja kool võivad aidata vanematel „õpeta[da lapsele] teed, mida ta peab käima” (Õp 22:6), lasub see kohustus lõppkokkuvõttes ikkagi vanematel. "

Mind inspireerivad väga vanem Perry sõnad :

 

"Esmalt võivad vanemad tõsimeelselt palvetada ning paluda, et meie Taevane Isa aitaks neil lapsi, kelle Ta neile saatnud on, armastada, mõista ja juhatada.

 

Teiseks saavad nad teha perepalveid, lugeda perega pühakirju, pidada pereõhtuid ja süüa koos nii sageli kui võimalik, kujundades õhtusöögist aja, mil suhelda ja väärtusi õpetada.

 

Kolmandaks saavad vanemad täiel määral ära kasutada Kiriku tugivõrgustikku, suhelda laste Algühingu õpetajate, noorte juhtide ning klasside ja kvoorumite juhatustega. Kui vanemad suhtlevad nendega, kes on lastega töötamiseks kutsutud ja ametisse asetatud, võivad nad aidata neil olulisel määral lapse erilisi ja konkreetseid vajadusi mõista.

 

Neljandaks saavad vanemad oma lastega sageli tunnistust jagada, neid kohustada käske pidama ja lubada neile õnnistusi, mida Taevane Isa oma ustavatele lastele on lubanud.

 

Viiendaks saame korraldada oma pereelu selgete, lihtsate perereeglite, ootuste, tervislike peretavade ja -kommete ning peremajanduse põhimõtete järgi, nii et lastel on kodused kohustused ja nad saavad teenida taskuraha, et õppida eelarvet pidama, säästma ja teenitud rahast kümnist maksma."

 

Ma lihtsalt armastan üldkonverentse!  Nii palju suurepäraseid mõtteid, nüüd teostama:)

Eilne imeline hetk

On õhtu, taevas kiirgab kuu

Ja pimeduses raagus puu.

Pilk taeva poole suunatud

Ma aina seisan, imetlen.

Nii selge öö, külm hilisõhtu

Ma aina hingan auru õhku.

Kuid tunnen omatigi soojust

Ja  jutkui näeksin taeva kätt.

Marta ja maksud :)

Leidsin täna paberihunnikust lehekese, millel Marta käega kirjutatud:

"See on äärmiselt ebaõiglane, kui rahva väljarännet seostatakse maksudega!"  (Jürgen Ligi)

"Kõrgharidust tahate karistada." (Tõnis Palts)

30.01 2013 Foorum, parimad killud

Tolle Foorumi teemaks oli siis astmeline tulumaks:)