Aasta viimane kuu...

on alati kuidagi natuke nukker aga samas täis lootust ja uue aasta igatsust. See on aeg kokkuvõtete tegemiseks ja mõtisklemiseks, uute eesmärkide püstitamiseks.

2011 on olnud tore, emotsionaalses mõttes veidi raske, kuid siiski kergem kui mõni eelnev aasta. Majanduslikult hea aasta ja võibolla just seetõttu on tänased mõtted just selle teemalised.

“Without self-reliance one cannot exercise these innate
desires to serve. How can we give if there is nothing there?
Food for the hungry cannot come from empty shelves.
Money to assist the needy cannot come from
an empty purse. Support and understanding
cannot come from the emotionally starved.
Teaching cannot come from the unlearned.
And most important of all, spiritual guidance
cannot come from the spiritually weak.”

~President Marion G. Romney (1897–1988)

Arutame asja kindlasti perena läbi aga päris kindlasti saavad mõned järgmise aasta eesmärgid olema seotud toidutagavara soetamise ja raha säästmise teemalised.


“We stand at the crossroads, each minute, each hour,
each day, making choices. We choose the thoughts we
allow ourselves to think, the passions we allow ourselves
to feel, and the actions we allow ourselves to
perform. Each choice is made in the context of whatever
value system we’ve selected to govern our lives. In
selecting that value system, we are, in a very real way,
making the most important choice we will ever make."

Benjamin Franklin
1706-1790

Mulle meeldib väga järgnev artikkel:
No matter how small the home, members find space for food storage. In Carmen Merisalde’s home in Bogotá, the telephone table covered by a lovely floor-length cloth is really a barrel filled with bags of dry-packed food.

Members are encouraged to save a little bit—even just a handful—of rice or other basic foods every time they prepare a meal. That way, even when money is scarce, they are storing little by little. When they have collected enough, they dry pack it for storage. The stake owns a dry-pack machine that rotates from ward to ward so everyone has a chance to use it. “You should see the tears in the eyes of many as they dry pack the first bag of rice they have collected handful by handful,” says President Saavedra.

Sharing with others. Some of the food in Ivonne Palacio’s kitchen cupboards in Bogotá will never appear on her table. It is reserved for others. The Area Presidency encourages members to store food to share in cases of emergency. “We call it ‘the Lord’s storehouse in the homes of the members,’ ” says Elder Costa. “The bishop asks families to always have on hand a certain amount of rice or other basic food items that they can donate. Then when he asks for it for a needy family, they donate it and buy more to replace it.”

This method has several benefits. “First, it encourages members to have their own food storage,” says Elder Costa. “Second, we are taking care of emergencies quickly. Third, we can save fast-offering funds for situations in which cash is needed, such as for medicine or rent. Although the Kénnedy stake is one of the poorest economically, almost all families have some food storage—and many have some to share. And the stake is self-reliant in fast-offering funds.”

“We are not storing just food and water, we’re also storing blessings!” says Sister Palacio. “Heavenly Father is teaching us to have the pure love of Christ.”

Liahona, 2005, March The Saints of Colombia: An Example of Strength

By Marvin K. Gardner
Church Magazines

Imeline! Kas pole?

Minu meelest oli hästi tore nädal. Aasta-aastalt olen ma hakanud sügist aina enam armastama. See sügis meeldib mulle muidugi kohe eriti, sest varsti-varsti saan esimest korda tädiks. Eile pidasime Hanna Baby showerit ja see läks kenasti. Oli nii tore veeta aega meeldivas ja ilusas seltskonnas. Sellel nädalal olen palju mõelnud, planeerinud ja unistanud.
Ma olen nii tänulik, et mul on lapsed. Tänu neile olen saanud ja saan jätkuvalt siin surelikkuses vajalikke õppetunde. Ma tean kui tähtis on, et meie lapsed teaksid kes nad on ja kuhu nad on teel ning mida nad peavad sellel teel edasi minemiseks tegema. Viimasel ajal olen palju mõelnud sellest kes me tõesti oleme. Taevane Isa on teinud minuga lepingu ja ma olen lubanud Talle, pidada kinni kõikidest käskudest. Ma olen saanud kinnitatud Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks ehk ma olen viimse aja püha. Kas ma tõesti olen siis ka püha? Me elame maailmas aga me ei peaks olema maailmast. Me oleme lastega arutanud seda teemat ja leidsime, et me peaksime saama pühamateks. Me püüame täita oma meeled jätkuvalt kõige sellega mis on hea ja kiiduväärt, puhas ja püha. See on tõesti meie enda valik, keegi ei käsi meil vaadata,lugeda, mõelda või ütelda midagi mis ei lubaks Vaimul olla meiega. Me ei pea võtma osa vestlusest ega olema seltskonnas mis Püha Vaimu solvaks. Võib tunduda, et nii ei ole võimalik elada, aga on! Tõepoolest see on võimalik! Mulle meeldib ÕL 117 osas kirjas olevad põhimõtted. Meie pere tahab valida selle mis on igavene! Mõned nõuanded neile kes nagu meiega soovivad igavese pere õnnistusi.
1. Rajage oma kodu Kristuse õpetustele. Olgu Tema teie elu keskpunktiks.
2. Teadke kes te olete ja millised on teie kohustused lapsevanematena ning õpetage oma lastele, et nad on Jumala lapsed ning mida nad peavad tegema, et minna ühel päeval tagasi Tema juurde.
3. Muutke oma kodu taevalapikeseks, olgu see koht kus on paik armastusel, lahkusel, kannatlikkusel, headel sõnadel, julgustusel, austusel ja õiglasel korralekutsumisel.
4. Õpetage oma lastele mida tähendab ei. Ärge andke neile kõike mida nad soovivad.
5. Veetke iga lapsega eraldi aega, nautige perena erinevaid tegevusi .
6. Võtke aktiivselt osa oma laste harimisest.
7. Pidage igal nädalal pereõhtut, õppige üksteise seltskonda nautima.
8. Uurige perena iga päev pühakirju, olgu selleks kasvõi üks pühakirjasalm.
9. Aidake oma lastel mõista jätkuva meeleparanduse tähtsust, võtke võimalusel alati perena osa sakramendist.
10. Aidake lastel seada endale ning saavutada pikaajalisi eesmärke.
Meie pere ei ole täiuslik. Need mõtted, nagu ka minu teistes postitustes on lihtsalt minu ja teiste pühade tähelepanekud oma elust või isiklikul ilmutusel põhinevad ideed, sekka ka üldjuhtide antud inspireerivat juhatust. Ma olen täiesti teadlik, et kõigil inimestel ja perekondadel on oma isiklikud nõrkused ja tugevused ning ma tõesti tean ja tunnistan, et meie nõrkused võivad saada meie tugevuseks kui me paneme oma usalduse Kristusele ja teeme omalt poolt kõik mis võimalik.
Kallis sõber, kes sa oma murega täna kirikus minu poole pöördusid. Õpeta oma eeskujuga. Ole ise selline nagu sa sooviksid, et teine oleks. Ta muutub ja sina muutud, kui sa rakendad ligimesearmastuse tugevat väge. Sa õpid teda armastama ja nägema sellisena nagu Kristus teda näeb. Pole paremat viisi kellegi õpetamiseks kui isiklik eeskuju. Ise oma kogemusest võin tunnistada kui hästi lähendab abikaasasid koos pühakirja uurimine. Kas olete seda proovinud?
Sellised mõtted siis praegu.

Pühakirjad!

Me kõik oleme ebatäiuslikud. Mina olen ebatäiuslik. Mul on muidugi palju, kuid eriti üks evangeeliumi põhimõte, mida ma tahaksid, aga veel ei suuda teha. Ma lihtsalt ei suuda hommikul vara ärgata! Ma nii tahaksin seda teha, aga kui Koit läheb hilja magama ja sööb öösel ma ei tea kui mitu korda jne siis hommikul on mul lihtsalt võimatu üles ärgata. Ma proovin rakendada usku ja palvetan selle nimel, et ma suudaksin seda teha. Vaatame kuidas see läheb. Ma tean, et kui me läheme vara magama ja ärkame varakult siis suudame me palju rohkem head ja vajalikku korda saata. Ma olen seda isiklikult kogenud ja igatsen seda jõudu ja väge.
Me loeme praegu ikka veel perena Vana Testamenti ja homsest alustame Carliga Õpetuste ja Lepingute uurimist ning Isikliku Arengu raames hakkan lugema iga päev Mormoni Raamatut, kuid täna lugesin siis väga head artiklit The Surety Of A Better Testament president James E. Faustilt. See rääkis Uuest Testamendist ja siis mul tuli korraga nii tugev tunne, et tahaks seda ka kohe lugema hakata jälle. Nii et ma siis nuputan kuidas ma seda kõike jõuaksin ja mulle tuli meelde kuidas ma kunagi varahommikul enne laste ärkamist lugesin ja lugesin ja lugesin. See oli nii mõnus!

"While we try to teach our children all about life,
our children teach us what life is all about."

-Anonymous

"A babe in the house is a well-spring of pleasure,
a messenger of peace and love,
a resting place for innocence on earth,
a link between angels and men."

-Martin Fraquhar Tupper

Eelmisel nädalal sain jälle rohkem süveneda vaimsetesse asjadesse ning seetõttu tekkis palju mõtteid.
Eile olid ka kirikus väga head kõned. Aitäh Mariann, Pille ja Urmas!
Olen võtnud endale mõned eesmärgid ja panen need ka siia kirja.
* Kuna vanemate üks põhilisemaid kohustusi on õpetada oma lapsi siis püüan seda teha nii nagu L.Tom Perry on õpetanud, olen ettevalmistunud ja õpetan Püha Vaimuga. Nii lihtne, aga tõesti kõige parem on õpetada eeskuju kaudu, selleks proovin veel rohkem õppida Päästja eeskujust.
* Raha on meie peres väga aktuaalne teema. Ma tean, et rahaarmastus on siin maailmas kõige kurja juur, kuid kuidas seda südamest välja juurida? Vastused leidsin vanem Joe J. Christensenilt. Esiteks, me ei tohi segi ajada vajadusi ja soove. Kui me pole ettevaatlikud, saavad meie soovidest vajadused. Hirmus tõdeda, kuid nii see tõesti on! Teiseks, me ei peaks oma lapsi ära hellitama, andes neile liiga palju. Kui me rahuldame liiga kergekäeliselt meie laste nö vajadused, kasvavad nendest nõrgad inimesed. Me peame selles elus pingutama. Kui saame kõike liiga kergelt siis kaob ka selle elu mõte. Meie ajajärku on nimetatud külluse ajastuks. Siiski ei peaks me keskenduma mitte materjaalsele vaid vaimsele heaolule. Kestev rõõm ja rahu tuleb ainult õigemeelsest elust. Nii paljud lapsed kasvavad üles mõeldes, et kui pole lõbu on järelikult igav. Elus peab kõik olema tasakaalus, ka töö ja mäng. Olen võtnud nõuks õpetada veelgi rohkem elus vaja minevaid oskusi, kaasa arvatud kõik rahaga seotu. Taaskord eeskuju! Mõtlemiseks, kui tihti ma mõtlen rahast või räägin ostmisest, kui palju aega ma viidan raha kulutamisele? Kolmandaks, me peaksime elama oma võimaluste piirides ja vältima võlga. Jõukust ei näita see kui palju me kulutame, vaid kui palju me säästame. Neljandaks, me peaksime olema lahked ja jagama teistega. Mulle meeldib C.S. Lewise mõte:“ Kui meie heategevused ei pitsita meid üldse mitte…siis on need liiga väikesed.“ Mormoni Raamatus on väga hea õpetus selle teema kohta, Jaakob 2:18-19: „ Aga enne, kui te otsite rikkusi, otsige Jumala kuningriiki. Ja pärast seda, kui te olete saanud lootuse Kristuses, te saate rikkusi, kui te neid otsite: ja te otsite neid kavatsusega teha head – et riietada neid, kes alasti, et sööta näljaseid ja vabastada vange ning anda abi haigetele ja vaevatutele.“ Viimasel ajal räägitakse ka meedias palju sellest, et inimesele teeb head teha midagi vabatahtlikult. Omast kogemusest võin öelda, palju enam rõõmu teeb andmine kui saamine.
*Eelmisel nädalal käis Carl templis ja kuigi ta oli pettunud, et sai seal nii vähe teha, oli see siiski tore, et ta käis. Ta on meie tervele perele suureks eeskujuks. Joseph Smith ütles, et meie suurim vastutus selles elus mille Jumal meile andnud on leida ja aidata meie surnuid. Templites tõesti tehakse tööd surnute eest, neile antakse võimalus saada talitused mida nad oma eluajal maa peal ei saanud. Kiriku liikmetena peame me aitama oma lastel templiks ettevalmistuda. Eeskuju loomulikult on ka siin parim õpetaja. Siiski on veel palju muud mida saame teha. Meil juba on igas toas templi pilt, me üritame riietuda igal ajal kõikjal kombekalt ja elada kõikide käskude järgi. Lisaks otsustasin rääkida rohkem templist, näiteks templi valgest riietusest, sellest, et tempel on õppimise koht, ilmutuste koht, samuti selgitada templiga seotud terminoloogiat. Üritan veelgi rohkem lapsi kaasata pereajaloo uurimisse. Julgustan neid veelgi hoolsamalt pidama isiklikke päevaraamatuid. Ilmutan ära fotod! Lapsed on seda juba nii kaua oodanud…. Panen mõned pildid FB-sse. Ootame juba pikisilmi augustikuud, et saaksime minna perena templisse. Tempel tõesti on imeline paik, Jumala koda. Templis käimine toob meie ellu tasakaalu, aitab seada paika tähtsusjärjekorra, aitab meil saada paremaks inimeseks, tugevdab perekonda. Loomulikult teeb vastaspool kõik, et meid takistada aga meie ei anna järele:D
* Mõtisklesin vanemate ja laste suhetele. Suurimaks eeskujuks täiuslikust isa-poja suhtest on loomulikult Taevane Isa ja Jeesus Kristus. Kas selline armastav, üksmeelne suhe oleks võimalik ka siin maiste vanemate ja laste vahel? Mida ma peaksin tegema, et lapsed saaksid mind austada ja armastada?
*Õppisime eelmisel nädalal Chrisiga koos ligimesearmastusest. See oli armas. Mõistsin, et olen isekas ja nii kaugel sellest, et saaksin ennast kutsuda pühaks:D Töötan selle nimel päevast päeva, et olla võimeline armastama nii nagu Päästja armastab mind.
* Täiustame alates sellest nädalast meie pereõhtuid. Eks paistab kuidas sellega läheb:D
Seekord siis sellised mõtted ja eesmärgid.