Oled sa sõber või vaenlane?

Nii kaua kui meil on kodus arvuti olnud ( ehk siis umbes 6 aastat), olen ikka aegajalt mõtisklenud arvuti olulisuse-vajalikkuse-kasutamise üle.
Meie kodus on arvuti alati olnud sellises kohas, kus kõik pereliikmed läbi käivad, mängivad, toimetavad. Meil on sisse seatud laste jaoks tingimused, mis peavad olema täidetud selleks, et ekraani ette pääseda. Samuti on reegel, et paha tujuga ning haigena arvutisse ei saa. Paigas on ka aeg, kui kaua iga laps arvutis olla tohib ehk siis mitte kunagi üle tunni aja, tavaliselt 1/2 tundi korraga ja tihti ainult 1*1/2 tundi päevas. Muidugi on ette tulnud ka erandeid... vahel ikka juhtub nii, et mõni on kogemata ühel või teisel põhjusel ekraani ette kauemaks jäänud. Samas on päevi (ja tegelikult üpris tihti) kui nad üldse arvutis ei käi. Kui lapsed olid nooremad siis oli ka see reegel, et arvutisse saab ainult siis kui lapsevanem on kodus. Mingil hetkel aga see muutus, lapsed on tublid (võibolla välja koolitatud)ja teavada mida nad arvutis teha tohivad. Ühesõnaga, ma usaldan neid:)
Paul oli juba väikesest peale suur arvuti- ja üldse tehnikasõber. See sõprus pole tal arvutiga raugenud. Marta üldse ei kipugi arvuti ette ja selle üle on mul ainult hea meel. Carl on nüüd "suur" ja teeks arvutis kõiksugu asju kui ainult kauem saaks olla... kuulaks muusikat, kirjutaks blogis, suhtleks inimestega. Peale selle on aegajalt suurematel lastel vaja ka arvutis kirjutada referaate, kirjandeid, uurida fakte jne. Bepa meelest võiks arvutit parem mitte olla. Emmel jaguks siis rohkem aega raamatute ette lugemiseks, võimlemiseks, laulmiseks, mängimiseks, õues käimiseks jne.
Kui päris aus olla, siis ega ma vist ilma arvutita ikka enam oskakski elada. Kui väga vaja oleks siis muidugi kuidagi saaksin hakkama, aga siiski... arvuti on osa mu elust. Midagi pole parata. Pean lihtsalt leidma tasakaalu. Seadma piirid iseendale, see on senini tegemata jäänud.
Mul on nii hea meel, et ma elan tänapäeval. Meil on nii suur eelis eelnevate põlvkondade eest, terve maailm tuleb meie juurde, me saame kõigest osa.

"The computer is a tool of inestimable value for educating our children, bringing our families together, and building the Kingdom of God." -President Gordon B. Hinckley