Kuhu me kiirustame?

Viimased paar nädalat oleme elanud autota ja oleme saanud seetõttu palju huvitavaid kogemusi.
Kui oled kümme aastat järgemööda kõik oma pikemad käigud autoga teinud, siis polegi nii tavaline käia jala või kasutada ühistransporti:)
Esimene kord bussiga linna teise otsa sõita oli muidugi jube, sest buss haises nii mis kole ja tundus nagu oleksime pärit kusagilt teiselt planeedilt, kõik inimesed olid surmtõsised (väljaarvatud need, kelle hingeõhust oli tunda kanget alko-lõhna, nemad olid äärmiselt jutukad ja lõbusad). Niisiis kuhu ma jäingi...
Edasi läks iga korraga paremaks, uskumatu ma tean, aga küllap see tõesti nii on, et inimene harjub kõigega. Bussiga 45 minutit lastega kuhugile minna pole siiski saanud mu lemmik ajaviiteks ja arvatavasti ei saa ka, kuid on talutav.
Positiivset oleme sellest palju saanud. Kui varem kippusime ikka igale poole hiljaks jääma siis nüüd oleme tihtipeale liiga vara kohal. Kuna me ei ela bussipeatuses, siis saime võimaluse rohkem värskes õhus liikuda. Olen saanud targemaks, teiste juttu bussis pealt kuulates. Olen saanud rohkem naerda, laste-abikaasa-õdedega rohkem rääkida. Mida veel? Ükspäev Chrisiga poest koju tulles nägime päris lähedalt oravat, mina muidugi näen neid pidevalt, kuid Chrisi jaoks jällegi elamus missugune, autoroolist ju pole kuigi mõistlik oravaid jälgida:)
Leidsin ühe pühakirjakoha, Efeslastele 5:15-17 " Siis vaadake hästi, kuidas te elate, mitte kui rumalad, vaid kui targad pidades aega kalliks, sest päevad on kurjad! Seepärast ärge olge rumalad, vaid mõistke, mis on Issanda tahtmine." Mõtlesin ka Jaakobi sõnade peale mida ta ütles oma vennale Eesavile, see on kirjas 1 Moosese raamatus 33:13-14.
Kuhu me kiirustame, miks ja mille jaoks?
Mõned nõuanded mis mind elus aitavad :
1. Mõtle läbi mis on tõeliselt tähtis! Mõtle natuke selle peale, mis on elus sellist mida ainult sina saad teha. Miks sind loodi? Mille jaoks sind loodi? Millest peaksid loobuma? Aegajalt on hea mõelda, et kas me mitte ei ole võtnud enda teha asju, mida keegi teine peaks või saaks teha. Just nagu koristades viskame minema asju, tuleks teha ka oma elu elades. Seda on päris raske teha, kuid see tasub ennast kindlasti ära.
2. Mõtle oma elustiili peale! Millega sa oma päevi, nädalaid, kuid ja aastaid sisustad? Milline on sinu meelest korda läinud päev? Mida sa saaksid teha, et iga päev oleks korda läinud päev?
3. Mis sind motiveerib? Ole aus. Kas sind motiveerivad ambitsioonid, elu eesmärk, südametunnistus, kirg, ego, suutmatus öelda ei, kättemaks, raha või midagi muud? Tore on see, et me kõik saame ise valida ja muuta edaspidiseks eluks motivatsiooni, nii et see võiks meile tuua rahu ja rõõmu nüüd ja igavesti.
Mitte keegi meist ei tea kui palju elupäevi meile on antud. Miks mitte siis nautida seda maist teekonda nii, et ei oleks tore mitte ainult praegu, vaid et täna tehtud otsused ja teod tooks rahuldust igavesti.
Kui tunned, et 24 tunnist päevas sulle ei piisa, siis soovitan sügavalt mõelda nende eelneva kolme punkti peale.

Milline suurepärane kingitus Taevaselt Isalt igale oma lapsele, 24 tundi ööpäevas! Mida me selle ajaga teeme on aga meie endi teha. Aeg on tõesti hinnaline kingitus.
Lõpetuseks, 1 Korintlastele 6:12:" Kõike on mul luba teha, aga kõigest ei ole kasu; kõike on mul luba teha, aga miski ei tohi saada meelevalda minu üle."