Carl on ikka nii armastav vend:) Terve eilse õhtupooliku tegeles ta Martale kingituse valmistamisega. Kaua tehtud kaunike...kollane vatitäidisega vildist kassike. Kuid nagu see poleks veel olnud piisav, tuli tal mõte ka padjapüür ära kaunistada, selle sama kassi motiiviga. Ja tehtud see saigi. Ning hommikuks oli valminud veel ka kaart, loomulikult jällegi kassiga:)
Paul ei suutnud seda muidugi pealt vaadata ja soovis ka "kingiprojektis" osaleda. Nii sai tema panuseks, padjapüüri kassile näo joonistamine. Nüüd sai kiisu kaardi taha kirjutada ka Pauli nime:)
Heade lapsevanematena ostsime Martale selle mida ta soovis ja mammalt sai ta veel teise sarnasegi. Hommikusöögiks vutimunad... Nii et peaks nagu igati kordaläinud sünnipäev olema. Aga võta näpust! Suurim soov jäi täitumata. Poistest saab ta rahu alles siis kui järgmise nädala alguses vanaemaga Soome sõidab.
Mõelda vaid, üheksa aasta! Millegipärast tundub, et see aeg on läinud nii kiirelt. Üheksa aasta tagune aeg tundub olevat kusagil kaugel mägede taga... ja tore ongi, sest praegu on parem:)
δεκαέξι
3 päeva tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar