Tänulikkus

Selle nädala pereõhtu pühendasime tänulikkuse arendamisele.  Kuna õpetamisjärg oli Koidu käes ja teadagi ei tee kolmeaastane pikka õpetust, oli meil lihtsalt tore perega veedetud aeg.  Üks osa õpetusest oli kalkuni sule värvimine ja selle tagaküljele ühe asja kirjutamine, mille eest me tänulikud oleme.  Seejärel proovisime suled kalkunile selga panna, aga selgus et see oli keerulisem kui olime arvanud.  Lõpuks sai Marta selle raske ülesandega siiski hakkama:) 

Novembrikuu lõpus mõtlen ma alati rohkem sellele mille eest olen tänulik. 

Evangeeliumi valgus ja teadmine igavese pere võimalikkusest.
Head vanemad, töökas abikaasa ja tublid lapsed.
Soe kodu.
Rikkalikud arenguvõimalused ja palju, palju muud.

Kõige enam olen ma aga tänulik armastavale Taevasele Isale ja Tema Pojale Jeesusele Kristusele, kes teeb mind elavaks. 

Kultuur

"Kultuuri määratletakse kui inimese eluviisi. Kõigile Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetele on omane ainulaadne evangeeliumi kultuur, väärtuste, ootuste ja tavade kogum. See evangeeliumi kultuur ehk eluviis lähtub päästmisplaanist, Jumala käskudest ja elavate prohvetite õpetustest. See väljendub selles, kuidas oma peret kasvatame ja oma elu elame." (Nii see kui ka järgnevad lõigud kõnest http://www.lds.org/general-conference/2012/10/becoming-goodly-parents?lang=eng&clang=est)

Mulle nii väga meeldib see vanem Perry kõne!  See pani mind taas mõtlema kultuurile, viisile kuidas me oma elu elame. 

Ka meil on mõned vahel nii tavalistena näivad, kuid samas siiski erilised pere tavad. 

Me laulame, palvetame ja loeme pühakirju perena iga päev. Püüame igal võimalusel süüa perena koos.   Kord nädalas peame pereõhtut.  Me püüame pidada hingamispäeva pühana, käime kirikus ja väldime terve päeva jooksul "maiseid" asju, nagu poes või spordiüritusel käimine, teleka vaatamine, arvutimängude mängimine jne  Püüame selle asemel leida viise teiste teenimiseks ja perega koos olemiseks.  Me oleme suunanud oma pilgud templi poole, külastame seda püha kohta nii tihti kui võimalik.  Võtame meelsasti vastu kutseid teenida kirikus (vabatahtlikena).  Võtame võimalusel osa igast meile mõeldud kiriku koosolekust. 
Tegelikult on muidugi veel palju traditsioone (sünnipäevad, jõulud, pitseerimise aastapäev jne) mis on samuti meie perekondliku kultuuri loojaks ja igast neist võiks eraldi kirjutada (ja ehk teengi seda ühel päeval). 

Olen varemgi maininud, et koduõpe on meie jaoks elustiil, sellel on kindlasti põhjendatult suur mõju meie perekultuuril.

" Kuigi sellised institutsioonid nagu kirik ja kool võivad aidata vanematel „õpeta[da lapsele] teed, mida ta peab käima” (Õp 22:6), lasub see kohustus lõppkokkuvõttes ikkagi vanematel. "

Mind inspireerivad väga vanem Perry sõnad :

 

"Esmalt võivad vanemad tõsimeelselt palvetada ning paluda, et meie Taevane Isa aitaks neil lapsi, kelle Ta neile saatnud on, armastada, mõista ja juhatada.

 

Teiseks saavad nad teha perepalveid, lugeda perega pühakirju, pidada pereõhtuid ja süüa koos nii sageli kui võimalik, kujundades õhtusöögist aja, mil suhelda ja väärtusi õpetada.

 

Kolmandaks saavad vanemad täiel määral ära kasutada Kiriku tugivõrgustikku, suhelda laste Algühingu õpetajate, noorte juhtide ning klasside ja kvoorumite juhatustega. Kui vanemad suhtlevad nendega, kes on lastega töötamiseks kutsutud ja ametisse asetatud, võivad nad aidata neil olulisel määral lapse erilisi ja konkreetseid vajadusi mõista.

 

Neljandaks saavad vanemad oma lastega sageli tunnistust jagada, neid kohustada käske pidama ja lubada neile õnnistusi, mida Taevane Isa oma ustavatele lastele on lubanud.

 

Viiendaks saame korraldada oma pereelu selgete, lihtsate perereeglite, ootuste, tervislike peretavade ja -kommete ning peremajanduse põhimõtete järgi, nii et lastel on kodused kohustused ja nad saavad teenida taskuraha, et õppida eelarvet pidama, säästma ja teenitud rahast kümnist maksma."

 

Ma lihtsalt armastan üldkonverentse!  Nii palju suurepäraseid mõtteid, nüüd teostama:)

Eilne imeline hetk

On õhtu, taevas kiirgab kuu

Ja pimeduses raagus puu.

Pilk taeva poole suunatud

Ma aina seisan, imetlen.

Nii selge öö, külm hilisõhtu

Ma aina hingan auru õhku.

Kuid tunnen omatigi soojust

Ja  jutkui näeksin taeva kätt.

Marta ja maksud :)

Leidsin täna paberihunnikust lehekese, millel Marta käega kirjutatud:

"See on äärmiselt ebaõiglane, kui rahva väljarännet seostatakse maksudega!"  (Jürgen Ligi)

"Kõrgharidust tahate karistada." (Tõnis Palts)

30.01 2013 Foorum, parimad killud

Tolle Foorumi teemaks oli siis astmeline tulumaks:)

Leinapäev

Vanaema 80. sünnipäevaks kinkisime talle 80-ne küsimuse purgi, päevaraamatu ja pastaka.  Eile, Memme 88. sünnipäeval kinkis ta täidetud päevaraamatu meile:)  Iga päev enne magamaminekut on meil nüüd plaanis lugeda ühe küsimuse vastus, eile juba ka tegime seda ja see oli nii tore! 
Mõtlesin, et jagan tänase Leinapäeva puhul vanaema päevaraamatust üht vastust.

Millal tundsid kõige  suuremat valu ja miks?

Kõige suuremat valu tundsin siis kui pidin oma kodust lahkuma koos ema ja 10 aastase venna Karliga.  Pidin maha jätma oma kodu, loomad, kõik oma sõbrad, kõik mis kuulus mulle sest kaasa ma midagi võtta ei saanud.  Polnud lihtsalt lubatud.    Nutsin natuke ja tundsin viha venelaste vastu, kes olid süüdi et pidin kaotama oma kodu. Olin siis saanud just 16 aastaseks.  Tundsin et mu lapsepõlv oli möödas. 

Loodan, et sellised sündmused enam kunagi ei kordu!

Võililled!

Eile, ilusa päiksepaistelise ilmaga, pakkusin väikestele poistele, et ehk nad tahavad võililleõisi siirupi jaoks korjata.  Muidugi nad tahtsid!  See oli nii armas kuidas nad mööda hoovi ringi siblasid ja õisi noppisid.  (Hiljem tuli veel ka naabritüdruk appi,  ta on alati nii abivalmis!) 
Kuna ma ei leidnud kuidagi üles seda retsepti, mille järgi ma varem olen siirupit keetnud, otsisin internetist uue.  Täna keetsin valmis...ja see on nii ilus:)


Aili Paju Võilillesiirup Koguge 8 peotäit võililleõisi, pange keedupotti, lisage 1,5 l keevat vett, maitsestamiseks mustasõstra- ja kirsilehti ning laske seista kaane all 12–18 tundi.
Seejärel kurnake vedelik, lisage soovi järgi 0,5–0,75 kg suhkrut ja pange vedelik nõrgal tulel keema. Pooleteise-kahe tunni jooksul valminud siirup valage purki ja pange külma. Tarvitage enne sööki üks-kaks supilusikatäit päevas. 

Imelik...

Juhtusin öösel vaatama ETV pealt sellist sarja nagu "Waterloo Roadi kool"...ja ohoo, selles osas oli üks tüdruk, kellel oli Aspergeri sündroom.  Mis mind häiris ja mõtlema pani oli aga hoopis see, et üks õpetaja küsis teiselt :" kas see oli see asparaaguse tüdruk?"  Nagu mis mõttes?  Eesti inimeste teadlikkus on ikka äärmiselt piiratud, järeldan ma sellest.  Või kas nii ütlemegi inglise keelse Aspy asemel eesti keeles hellitavalt "asparaagus"?