Absoluutne lemmik!

"There are only three effective educational methods - fear, ambition and love. We do without the first two."

Rudolf Steiner

Noorte aasta teema:)

Mulle lihtsalt nii meeldib selle aasta noorte teema (meie kirikus).
"Ärgu keegi mõelgu üleolevalt sinu noorusest, vaid saa usklikele eeskujuks kõnes,
käitumises, armastuses, usus, puhtuses! (1. Timoteusele 4:12)

"A man may possess a profound knowledge of history and mathematics; he may be an authority in psychology, biology, or astronomy; he may know all the discovered truths pertaining to geology and natural science; but if he has not with this knowledge that nobility of soul which prompts him to deal justly with his fellow men, to practice virtue and holiness in personal life, he is not a truly educated man. Character is the aim of true education; and science, history, and literature are but means used to accomplish the desired end. Character is not the result of chance work but of continuous right thinking and right acting. True education seeks, then, to make men and women not only good mathematicians, proficient linguists, profound scientists, or brilliant literary lights, but also honest men, combined with virtue, temperance, and brotherly love-men and women who prize truth, justice, wisdom, benevolence, and self-control as the choicest acquisitions of a successful life."


David O. McKay, Gospel Ideals, pp. 440-441

Muusika ja sõnad:)

Ma ei kujuta elu ilma muusikata tegelikult ettegi. Küll mul on hea meel, et mulle on antud võime kuulda...ja laulda.
Paljud parimad hetked mu elus on seotud muusikaga, eriti lauludega.
Vahva, et oleme eestlased - ikkagi laulurahvas:)

Armsaimad Hong Kongis:)

Tahan maale!

Appi kui väga ma tahaksin elada maal...

Mõni aeg tagasi käisime perega Hong Kongis. Tegelikult kujutan ette küll kuidas me seal ilusti elaksime. Elatud saab ju igal pool. Korter kus elasime oli mõnus, piirkond kus pesitsesime imeline. Aknast avanes vaade imekaunis vaade rohelistele mägedele. Ahh... tõeliselt mõnus - soe ja roheline. Peale selle muidugi veel rohkelt sugulasi, tempel ja pühad.
Ometi igatses aegajalt hing koju, oma kodu, lähedaste, "seminaarikute" ja selle miski järele, mis seal olles nii kaugele oli jäänud.
Huvitav on kogu asja juures see, et isegi nüüd kodus olles ihkab hing enamat.
Üht lapikest maad, majakest ja miskit, mille kohta võiks uhkusega öelda, see ON meie kodu. Koht kus mitte keegi ei saaks öelda kuidas oleks õigem elada, mida peaks veel tegema. Koht kus saaks igat asja ise otsustada, kus lapsed võiksid julgel häälel hõisata. Päev päevalt saab selgemaks, et siin, kuigi nii kodusel pinnal, seda kõike ei saa, ei tohi, ei või. Ikka on mõni naaber kellele ei meeldi.
Appi kui väga ma tahaksin elada maal... külvata ja harida, kasvatada ja hoida. Lihtsalt elada, olla...
Võibolla ma olen imelik või tänamatu. Tegelikult on kõik hästi. Meil on oma kodu, oma aed. Lihtsalt päev päevalt tunnen, kuidas hing ihkab maale, kuhugile kus on seletamatult kodune, kus tunned, et siin võiksin kasvõi juured alla ajad. Koht kus tunned, et maksku mis maksab siia ma jään.