Templikogemus

Sel ajal kui issi noortega templis oli, jalutasin meie pere väikestega ümber templi.  Olin just enne seda tulnud templianni istungilt ja selestilises ruumis palvetanud. Oma üllatuseks sain palvele vastuse kohe, jalutuskäigu ajal.  See oli nii üllatav.  Bert alustas sel sügisel õppetööd.  Esimese klassi läbiv teema ja metoodika on õppimine muinasjuttude kaudu.  Olemegi seda usinalt teinud.  Viimastel nädalatel on Bert aga eelistanud puhata ehk ta ei ole just eriti huvitatud.  Ma ei ole selle pärast muretsenud, sest ta on ikka päris noor ja koduõppel on see luksus õppida vastavalt võimetele ja soovile.  Kui ma seal jalutasin tuli korraga mulle juhatus - muinasjutt on küll hea viis õppimiseks, kuid sulle on antud parim, kasuta seda.  Mõtisklesin selle peale.  Parim, need on pühakirjad, evangeeliumi täius.  Me alustame igat päeva Friendist lugemisega (ehk vaimne mõte ja vahel ka tegevus) ja lõpetame oma päeva perena pühakirju uurides (hetkel siis Õpetused ja Lepingud).  Lisaks veel päeva jooksul siin ja seal mõni hea mõte, pühakirjakoht või - lugu.  Ometi sain sellist konkreetset, isegi hoiatavat juhatust.  Kuna ma olen otustanud alati järgida Vaimu juhatusi, siis loomulikult teen ma seda ka nüüd.  Ma ei arva, et peaksin täielikult muinasjutte vältima.  Pigem pean veelgi rohkem pöörama tähelepanu vaimsetele asjadele, pühakirjadele ning nendele voorustele ja väärtustele, mis lõpuks teevad meist sellise inimese, kes me olla võiksime.  Paul-Kevin õppis lugema Mormoni Raamatust.  Miks mitte kasutada Mormoni Raamatut ka Berdi lugema õpetamisel.  :)