reede, 31. juuli 2009

Kes tohib seista ta pühal mäel?


Pildil Chris ja mina sügis 2006 Helsinki templi ees:)

Hiljuti käisime Carl-Eriku (ja mõnede kiriku liikmetega Eestist)Soomes, Helsinki templis. Ma ei ole mitte kunagi tundnud sellist rahu nagu selle reisi ajal. Need kolm päeva olid imelised. Ma olen nii tänulik, et mul oli selline võimalus. Ma armastan templit ja seal tehtavat teenimistööd. Ma mõistan templitöö vajalikkust, templi pühadust ja otstarvet. Raske on sõnadesse panna kirjeldamatuid tundeid...
Täna õhtul lugesin lastele President James E. Fausti tunnistust templitest ja tundsin, et lihtsalt pean blogis oma tundeid väljendama.
Ma tean, et tempel on Jumala koda, ilmutuste ja rahu paik. Ma olen nii tänulik, et elan tänapäeval, et olen saanud evangeeliumi vastu võtta oma eluajal. Ma olen tänulik tublide esimvanemate eest, oma kallite laste eest ja imelise abikaasa eest.
Ma olen tänulik Taevasele Isale minu loomise eest, päästmisplaani eest, Päästja eest.
Ma armastan oma Päästjat, Jeesust Kristust. Ma tean, et Ta elab! Ma tean, et Ta armastab mind ja igaüht.

1 kommentaar:

Heli ütles ...

Kui õige! Ma tundisn ka viimase templiskäigu ajal sellist tohutut rahu ja lootust,mida ma pole varem kunagi tundnud! Imeline! Tahan tagasi!