...ja oli II advent

jõuluse paukmaisi ja filmiga "Püha öö" http://www.byutv.org/watch/8902bf73-c22d-4a8b-964d-d30772e6a154/silent-night-silent-night . 

A beautiful little blind girl was sitting on the lap of her father in a crowded compartment in a train. A friend seated

nearby said to the father, “Let me give you a little rest,” and he reached over and took the little girl on his lap.

A few moments later the father said to her, “Do you know who is holding you?”

“No,” she replied, “but you do.”…

Our trust and our relationship with our Heavenly Father should be one similar to that of the little blind girl and her

earthly father. When sorrow, tragedy, and heartbreaks occur in our lives, wouldn’t it be comforting if when the

whisperings of God say, “Do you know why this has happened to you?” we could have the peace of mind to answer

“No, but you do.”…

Just as the little girl could sit peacefully on the stranger’s lap because her father knew him, so we can find peace

if we know our Father and learn to live by his principles.

Marvin J. Ashton, in CR, Oct. 1985 [Salt Lake City: The Church of Jesus Christ of Latter-day Saints, 1985], 86-87, 90

I advent

Osade laste tungival soovil ehtisime esimest korda elus kuuse esimesel advendil, ikka selleks et jõulud kauem kestaks ja imekombel tekkiski jõulutunne - rahulik, mõnus, soe.  (Kuigi esialgne plaan oli, et sel aastal me kuuske üldse enda juures üles ei pane, sest kohta selleks polnud.)

                                                   Selleaastane:)

 

Rahulikku jõulukuud!

Tänulikkus

Selle nädala pereõhtu pühendasime tänulikkuse arendamisele.  Kuna õpetamisjärg oli Koidu käes ja teadagi ei tee kolmeaastane pikka õpetust, oli meil lihtsalt tore perega veedetud aeg.  Üks osa õpetusest oli kalkuni sule värvimine ja selle tagaküljele ühe asja kirjutamine, mille eest me tänulikud oleme.  Seejärel proovisime suled kalkunile selga panna, aga selgus et see oli keerulisem kui olime arvanud.  Lõpuks sai Marta selle raske ülesandega siiski hakkama:) 

Novembrikuu lõpus mõtlen ma alati rohkem sellele mille eest olen tänulik. 

Evangeeliumi valgus ja teadmine igavese pere võimalikkusest.
Head vanemad, töökas abikaasa ja tublid lapsed.
Soe kodu.
Rikkalikud arenguvõimalused ja palju, palju muud.

Kõige enam olen ma aga tänulik armastavale Taevasele Isale ja Tema Pojale Jeesusele Kristusele, kes teeb mind elavaks. 

Kultuur

"Kultuuri määratletakse kui inimese eluviisi. Kõigile Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmetele on omane ainulaadne evangeeliumi kultuur, väärtuste, ootuste ja tavade kogum. See evangeeliumi kultuur ehk eluviis lähtub päästmisplaanist, Jumala käskudest ja elavate prohvetite õpetustest. See väljendub selles, kuidas oma peret kasvatame ja oma elu elame." (Nii see kui ka järgnevad lõigud kõnest http://www.lds.org/general-conference/2012/10/becoming-goodly-parents?lang=eng&clang=est)

Mulle nii väga meeldib see vanem Perry kõne!  See pani mind taas mõtlema kultuurile, viisile kuidas me oma elu elame. 

Ka meil on mõned vahel nii tavalistena näivad, kuid samas siiski erilised pere tavad. 

Me laulame, palvetame ja loeme pühakirju perena iga päev. Püüame igal võimalusel süüa perena koos.   Kord nädalas peame pereõhtut.  Me püüame pidada hingamispäeva pühana, käime kirikus ja väldime terve päeva jooksul "maiseid" asju, nagu poes või spordiüritusel käimine, teleka vaatamine, arvutimängude mängimine jne  Püüame selle asemel leida viise teiste teenimiseks ja perega koos olemiseks.  Me oleme suunanud oma pilgud templi poole, külastame seda püha kohta nii tihti kui võimalik.  Võtame meelsasti vastu kutseid teenida kirikus (vabatahtlikena).  Võtame võimalusel osa igast meile mõeldud kiriku koosolekust. 
Tegelikult on muidugi veel palju traditsioone (sünnipäevad, jõulud, pitseerimise aastapäev jne) mis on samuti meie perekondliku kultuuri loojaks ja igast neist võiks eraldi kirjutada (ja ehk teengi seda ühel päeval). 

Olen varemgi maininud, et koduõpe on meie jaoks elustiil, sellel on kindlasti põhjendatult suur mõju meie perekultuuril.

" Kuigi sellised institutsioonid nagu kirik ja kool võivad aidata vanematel „õpeta[da lapsele] teed, mida ta peab käima” (Õp 22:6), lasub see kohustus lõppkokkuvõttes ikkagi vanematel. "

Mind inspireerivad väga vanem Perry sõnad :

 

"Esmalt võivad vanemad tõsimeelselt palvetada ning paluda, et meie Taevane Isa aitaks neil lapsi, kelle Ta neile saatnud on, armastada, mõista ja juhatada.

 

Teiseks saavad nad teha perepalveid, lugeda perega pühakirju, pidada pereõhtuid ja süüa koos nii sageli kui võimalik, kujundades õhtusöögist aja, mil suhelda ja väärtusi õpetada.

 

Kolmandaks saavad vanemad täiel määral ära kasutada Kiriku tugivõrgustikku, suhelda laste Algühingu õpetajate, noorte juhtide ning klasside ja kvoorumite juhatustega. Kui vanemad suhtlevad nendega, kes on lastega töötamiseks kutsutud ja ametisse asetatud, võivad nad aidata neil olulisel määral lapse erilisi ja konkreetseid vajadusi mõista.

 

Neljandaks saavad vanemad oma lastega sageli tunnistust jagada, neid kohustada käske pidama ja lubada neile õnnistusi, mida Taevane Isa oma ustavatele lastele on lubanud.

 

Viiendaks saame korraldada oma pereelu selgete, lihtsate perereeglite, ootuste, tervislike peretavade ja -kommete ning peremajanduse põhimõtete järgi, nii et lastel on kodused kohustused ja nad saavad teenida taskuraha, et õppida eelarvet pidama, säästma ja teenitud rahast kümnist maksma."

 

Ma lihtsalt armastan üldkonverentse!  Nii palju suurepäraseid mõtteid, nüüd teostama:)

Eilne imeline hetk

On õhtu, taevas kiirgab kuu

Ja pimeduses raagus puu.

Pilk taeva poole suunatud

Ma aina seisan, imetlen.

Nii selge öö, külm hilisõhtu

Ma aina hingan auru õhku.

Kuid tunnen omatigi soojust

Ja  jutkui näeksin taeva kätt.

Marta ja maksud :)

Leidsin täna paberihunnikust lehekese, millel Marta käega kirjutatud:

"See on äärmiselt ebaõiglane, kui rahva väljarännet seostatakse maksudega!"  (Jürgen Ligi)

"Kõrgharidust tahate karistada." (Tõnis Palts)

30.01 2013 Foorum, parimad killud

Tolle Foorumi teemaks oli siis astmeline tulumaks:)