Kandelina!

Olen kandelina fänn juba sellest ajast kui Berti ootasin. Huvitaval kombel oligi kandelina just see peaaegu üks ja ainus hädavajalik asi Berdi beebipõlves, sündis ta ju pea kaks kuud enne tähtaega ja vajas minu soojust ja lähedust. Esimesed neli-viis kuud ehk nö hälliasendis meeldis talle lina sees väga. Suurema beebina aga kadus huvi täiesti. Seevastu Koidule ei meeldinud esimene pool aastat üldse ei pikas linas ega Kristilt laenuks saadud huvitavates lina moodi asjades, kuid nüüd, tegelikult juba vähemalt kuu aega meeldib isegi väga talle lina-pesas istuda. Muide pikk kandelina on meil täitsa enda tehtud:D Kui Bert oli ootamatult sündinud siis niipea kui koju saime lõikasime kodus olevast suurest Puhhidega fliisit välja kaks "päris" ehk poe pikkade linade mõõdus tükki. Oli sellega vast tegu! Õnneks on mul maailma kõige nutikam mees:D Üks on kapis ikka veel täiesti tuttuus ja ootab tulevast kasutajat;) Teine on kasutust leidnud nüüd siis teisel lapsel ja näeb ikka välja täitsa korralik. Esialgu ma natukene kartsin, et äkki venib kuidagi välja või teadagi fliis ju vanub aga ei, olen mitu-mitu korda pesnud ja siiamaani on täitsa korralik.
Kandmise kirjeldusi ma siinkohal välja tooma ei hakka neid nippe aegajalt leidub ajakirjades ja alati saab abi ka internetis surfates:)