Kõige rohkem vaatamisi:)

Aspergeri sündroom on selles blogis kõige loetavam artikkel.  Huvitav, kas pole?  Täna avastasin, et ka Postimehes on samal teemal lõpuks sõna võetud.  http://www.tarbija24.ee/1032144/aspergeri-sundroom-uheaegselt-nii-uliandekas-kui-ka-sotsiaalselt-saamatu 

Pean ütlema, et meil ei lähe nii hästi kui sooviksin.  Raske on.  Tihti tunnen, et mõõt on täis.  Näen et teised pereliikmed kannatavad tähelepanupuuduse käes, sest üks vajab seda eriliselt palju.  Kui suuremad lapsed on tublid ise õppijad, siis Paulil pean kogu aeg kõval istuma, kui soovin, et ta midagigi (laua ääres) õpiks. Ta tähelepanu on pöördub pidevalt sellele, mis teda huvitab.  Seetõttu ei saa ta üksi ühegi tööga hakkama ja keegi (näiteks mina) pean kogu aeg meelde tuletama, et hetkel tegeleme teise asjaga.   Paul on tegelikult nii tark ja teab nii palju, kui ta vaid suudaks ennast kontrollida ja rohkem keskenduda.  Teen pidevalt iseendaga tööd, et teda paremini mõista ja kannatlikum olla.  Ta on laps kellele ei mõju ei riidlemine ega ähvardamine, kuid kahjuks pole kasu ka rahulikust vestlemisest, selgitamisest ja veenmisest.  Varem häiris mind tohutult, et ta kogu aeg jalgpallikaarte käes hoidis, kuid mingil hetkel mõistsin, et pean laskma sel nii olla ja siis avastasin, et  see polegi nii hull.  Aegajalt pean tal ikka paluma need käest panna, kui  see mingit tegevust häirib, kuid kuna ma seda enam kogu aeg ei tee siis on ta palju leplikumalt nõus seda natukeseks ajaks tegema.  Olen mures, sest näen kuidas tema halb kõnepruuk ja suhtumine väiksematele lastele mõjub.  Püüan siiski olla iga päev positiivne ja kannatlik.

Meil oli hästi tore pereõhtu õpetus teemaks - sõprus.  Marta õpetas väga hästi.  Ta kasutas lisaks pühakirjadele ja Pereõhtu õpetuste raamatule ka ühte toredat lugu hiirest ja mutist. Mulle nii väga meeldivad pereõhtud!